Analüüs: mis juhtub, kui Venemaa Ukrainas võidab – see saab olema kole NATO idatiiva riikidele

USA mõttekoda Sõjauuringute instituut (ISW) maalib oma värskes analüüsis pildi sellest, mida Venemaa võit ja Ukraina lüüasaamine tähendaks mitte ainult Ukrainale, vaid ka NATO-le.

ISW hinnangul on Venemaa NATO idapoolsetele liikmesriikidele igal juhul oht. Ukraina sõja tulemus mõjutab aga oluliselt seda, kui suur see oht on ja kuidas NATO suudab sellele reageerida.

Analüüs viitab USA-s toimuvale debatile Ukraina toetamise jätkamise üle. Toetuse jätkamisele on vastu seisnud eelkõige Vabariikliku Partei paremtiib ning uut toetuspaketti pole parlamendi kongressi ette toodud juba mitmeid kuid.

ISW hinnangul peavad USA poliitikakujundajad mõistma, et USA abi edasine edasilükkamine või täielik lõpetamine toob kaasa „dramaatilise” Venemaa edu veel sel aastal ja 2025. aastal „Venemaa lõpliku võidu”.

Vene rünnaku oht NATO-le suureneks dramaatiliselt, kui USA laseb Venemaal praegu Ukrainas võita ning Balti riikide kaitsmise väljakutse muutuks peaaegu ületamatuks. ISW hinnangul kaaluvad need pikaajalised riskid ja kulud tunduvalt üles Ukrainale abi andmise jätkamise lühiajalised kulud.

Kui Ukrainal õnnestub praegused rindejooned enam-vähem paigal hoida, oleks Venemaa rünnak Poolale või Balti riikidele palju keerulisem ja riskantsem kui siis, kui Venemaa võidab Ukrainas ja võtab enda kätte maismaa-alad.

ISW hinnangul on NATO tulevik seotud Ukrainaga, sõltumata sellest, kas Ukraina on NATO liige või mitte. Kui Venemaa plaaniks rünnakut Baltikumi või Poolat, peaks ta eeldama, et Ukraina saab liitlaste toetusel NATO-t niikuinii aidata.

Edukas Ukraina armee on Venemaa järel suurim ja võimsaim Euroopas – see on palju tugevam kui ühelgi Euroopa NATO riigil. Ukraina paigutab oma piiridele Venemaa ja Valgevenega vägesid heidutuseks ja kaitseks võimaliku uue Venemaa rünnaku eest.

Kui Venemaa peaks võitma, oleks NATO-l suured probleemid oma kirdepoolsete liikmesriikide kaitsmisel võimaliku rünnaku eest.

Venelased värbaksid sellisel juhul sadu tuhandeid või isegi miljoneid ukrainlasi koos ukrainlaste praegu rajatava kaitsetööstusbaasiga, mis suurendab oluliselt Venemaa sõjalist ja majanduslikku potentsiaali.

Seetõttu peab NATO selle kohutava stsenaariumi korral seisma vastamisi suurte Vene konventsionaalsete vägedega kogu oma idapiiril Mustast merest Arktikani, mis seab Lõuna-Poola, Ungari, Slovakkia ja Rumeenia piirid esimest korda Venemaa maapealse rünnaku ohtu alates Nõukogude Liidu lagunemisest. See oht seoks NATO vägesid Kagu-Euroopas ning sunniks tooma USA ja Lääne-Euroopa NATO riikidest lisajõude Lõuna- ja Kesk-Euroopasse, jättes NATO-lt ilma reservidest, mis muidu oleksid kättesaadavad Balti riikide kiireks tugevdamiseks ohustatud Venemaa sissetungi korral. Need NATO väed, kellel ei ole kaasaegse mehhaniseeritud sõja kogemust, jääksid alla lahingutes karastunud Venemaa sõjaväele, kes on saanud julgust võidust Ukrainas.

Vene sõjaväelased võiksid koostada rünnakuplaanid Poola ja/või Balti riikide vastu, ilma et nad peaksid muretsema oma tagala pärast. See planeerimise eeldus võimaldaks Venemaal keskenduda Balti riikide vägede vastu, mida nad muidu peaksid Ukraina piiri äärde paigutama, et heidutada või piirata Ukraina jõupingutusi aidata kaitsta NATO-t. Peaaegu võimatu on üle hinnata, kui palju muudab Ukraina praeguste jõupingutuste edu või ebaõnnestumine Venemaa rünnaku vastu tõrjumiseks Venemaa tulevase rünnaku väljavaateid NATO kirdetiivale.

ISW võtab kokku, et iseseisev ja tugev Ukraina aitaks NATO-l ära hoida Venemaa rünnakut regioonile ja lüüa Venemaad, kui see peaks siiski rünnata üritama.

Võidukas Venemaa, kes saavutab oma eesmärgi Ukraina täielikult hävitada, kujutab seevastu suhteliselt lühikese aja jooksul NATO-le märkimisväärset traditsioonilist sõjalist ohtu, hoiatab ISW.

Soome riigikaitse kõrgkooli sõjanduse professor Marko Palokangas rääkis Ilta-Sanomate Ukraina stuudios, et stsenaarium Venemaa rünnakust Baltikumile on ringlenud juba pikemat aega.

Ma ei suuda uskuda, et nad [Venemaal] nii riskantset mängu mängivad. Oleks suur oht seista silmitsi tõelise kaotusega, märgib ta.

Palokangase sõnul on NATO viies artikkel suurepärane heidutus. Tema hinnangul ei taha Putin ilmtingimata alustada lõputut sõda kogu Lääne vastu. Kuigi ta räägib sellest oma retoorikas palju, lisab ta.

Soome, Balti riigid ja Poola kujutavad endast potentsiaalset kaotuse võimalust Venemaale, ütleb Palokangas.

Venemaa ja Putin teavad juba ajaloost väga hästi Soome võimet kaitsta oma iseseisvust. Ka Balti riigid on Palokangase sõnul hästi kaitstud.

Ja Poola on võtnud olulisi meetmeid, et näidata Putinile, et asi pole seda väärt, märgib ta.

Palokangas ei usu, et „matemaatilisi fakte” eiratakse Venemaal vaid selleks, et saavutada suurriiklikke poliitilisi eesmärke.

Palokangase sõnul võib aga Ukraina sõda kesta väga kaua, kui Lääs ei toeta Ukrainat lahenduseni jõudmise seisukohalt, vaid pakub ainult kunstlikku hingamist.

Kommentaarid
(Külastatud 1,969 korda, 1 külastust täna)