VIDEO: Ukrainast tungiti taas Venemaale

Ukraina relvajõudude alluvuses olevad vabatahtlike rühmad vallutasid Venemaal piiriäärses Belgorodi oblastis Lozova Rudka küla, teatab Ukraina avalik-õiguslik ringhääling Suspilne.

Lisaks on lahingud Kurski oblastis Tjotkinos. Kurski oblasti kuberner Roman Starovoit on kinnitanud, et grupeeringud tungisid Venemaa territooriumile.

(Tjotkinos) toimus tulivahetus, kuid läbimurret ei toimunud, märgib Starovoit oma sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, vahendab uudisteagentuur AFP.

Rünnakukatseid kinnitab ka Venemaa kaitseministeerium. Selle kohaselt tõrjuti grupeeringute katsed vallutada Venemaa alasid „sõjamasinate, rakettide ja suurtükiväe” abil.

Vene väed hoidsid ära Kiievi režiimi katse teha läbimurre Venemaa Belgorodi ja Kurski oblastites, väidab kaitseministeerium oma avalduses.

Rünnaku taga on Vaba Vene Leegion ja Vene Vabatahtlike Korpus (RDK), ehk samad grupeeringud, kes ründasid 2023. aasta mais Belgorodi oblastit. Nad teatavad praegusest rünnakust Telegramis.

Võtame oma riigi sentimeeter haaval tagasi praeguselt režiimilt, teatab Vaba Vene Leegion sotsiaalmeedia Telegrami kanalis, vahendab uudisteagentuur Reuters.

Asjast on teavitanud ka Venemaa opositsioonipoliitik ja endine duuma liige Ilja Ponomarjov. Suspilne andmetel on ta seotud Vaba Vene Leegioni tegevusega.

Ponojarmov ütleb Telegramis, et rünnakuga on seotud ka grupeering nimega Siberi pataljon. See grupeering on avaldanud oma kanalil video, mis annab mõista, et nad võitlevad Venemaa pinnal.

Nagu lubatud, toome me oma Venemaale tagasi vabaduse ja õigluse, öeldakse sõnumis.

Me ütlesime varem, et kuritegeliku ja diktatuurilaadse režiimi väljatõrjumine Venemaalt ei ole rahumeelsete vahenditega võimalik. Seda saab teha ainult relvad käes. Täna õhtul hakkasime oma lubadusi täitma, märgiti.

Ukraina sõjaväeluure pressiesindaja Andri Jusov väidab Suspilnele, et rünnaku taga on „sõltumatud organisatsioonid”.

Nad täidavad oma poliitilisi ülesandeid ja programme, kommenteeris ta.

Iltalehti sõjaekspert Emil Kastehelmi soovitab meeles pidada, et Ukraina ja Vene vabatahtlike sõnumit nende omavahelisest lahususest ei tohiks tõe pähe võtta. Sama sõnumit korrati ka 2023. aasta maikuu rünnaku ajal.

„On fakt, et Vene vabatahtlike üksused tegutsevad Ukraina relvajõudude all, mida relvastab ja peab üleval Ukraina,” ütleb ta.

Ukrainas ei ole autonoomseid tankidega varustatud Vene üksusi, vaid need on seotud Ukraina sõjaliste organisatsioonidega, lisab ta.

Kastehelmi hinnangul planeeriti rünnaku ajastus Venemaa presidendivalimisi silmas pidades õigesti. Venemaa presidendivalimised toimuvad 17. märtsil.

Rünnak on pigem poliitiliselt kui sõjaliselt motiveeritud ja toimus vahetult enne Venemaa presidendivalimisi, ütleb ta.

Sellel rünnakul pole sõjalist tulevikku selles mõttes, et see võiks ohustada Venemaa operatsioone Belgorodis, näiteks mööda maismaad. Poliitiline sõnum on aga väga tugev ja vaevalt on juhus, et see juhtub laialdaste droonirünnakutega samal ajal.

Rünnaku poliitilisele taustale viitab ka Vaba Vene Leegioni avaldatud video.

Siin on video asja kohta:

Kommentaarid
(Külastatud 1,114 korda, 1 külastust täna)