Ukraina sisenes sõja uude faasi – käib suur kaevikute kaevamine

eestinen

Ukraina on asunud seoses kaotustega rindel valmistuma Venemaa suureks pealetungiks ja käib suur kaevikute kaevamine.

Venemaa ründab Ukraina vägesid mitmes punktis piki 1000-kilomeetrist rindejoont, püüdes ära kasutada hiljutist riigi idaosas asuva Avdiivka linna vallutamist, mis on esimene suur võit lahinguväljal viimaste kuude jooksul, vahendab Wall Street Journal.

Moskva teab, et Ukraina üksustel napib sõdureid ja laskemoona. USA ja Euroopa ei suuda Kiievit kiiresti relvastada. Ukraina ametnikud ja sõjaväekomandörid väidavad, et Venemaa praegune proovirünnakute taktika on mõeldud selleks, et ära kasutada Moskva lahinguvälja initsiatiivi enne seda, mida nad peavad Venemaa tõenäoliseks suurpealetungiks juba sel kevadel.

„Praegu toimub see, milleks Venemaa on pikka aega valmistunud. See on kogunud piisavalt jõude ja ressursse, et korraga survestada erinevaid telgesid,” ütles eelmisel kuul Avdiivkast taganenud Ukraina 3. ründebrigaadi komandöri asetäitja Maksim Žorin.

Ukraina sõjavägi, kellel on raskusi reageerimisega, hoiab oma laskemoona ja otsib võimalusi tabada liikvel olevaid Vene vägesid – seda tegevust nimetatakse aktiivseks kaitseks. Paremini mehitatud ja paremini varustatud vaenlase peatamiseks korraldavad vastupealetunge ka Ukraina väed.

Avdiivkast läänes töötavad ekskavaatorid, mis on tavalisemad ehitusplatsidel kui lahinguväljal, et luua tankitõrjekraave ja kaevikuid. Ukrainlased üritavad kopeerida neid takistusi, mille Venemaa lõi oma rindepoolel rohkem kui aasta tagasi, pidurdades tõhusalt Ukraina eelmise suve pealetungi.

Novembris teatas Ukraina kampaaniast ulatusliku kindlustuste võrgustiku rajamiseks rindejoonele, eriti Avdiivka lähedal asuvatele aladele. President Volodõmõr Zelenski kutsus üles kiirendama ehitamist ning kutsus eraettevõtteid ja rahastajaid üles osalema.

„Kõigil põhirinnetel peame kaevuma ja ehitustempot kiirendama,” ütles ta toona. „Prioriteet on see.”

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles esmaspäeval, et kindlustuste ehitamiseks on eraldatud ligi 31 miljardit grivnat ehk umbes 800 miljonit dollarit.

Kuid lääne ametnike ja Ukraina sõdurite sõnul pole kampaania märkimisväärseid tulemusi andnud ning edusammude puudumine näitab Ukraina nõrkust, kuna Venemaa hoogustab oma rünnakuid. Viimastel päevadel on Ukraina väed Avdiivkast läänes asuvatest küladest välja tõrjutud, kuigi lääne pool asuvad künkad ja veekogud võivad Kiievi jaoks olla loomulikud takistused, mida on lihtsam kaitsta.

„Mitmekihilise kaitse puudumine rindejoonel peaks Ukrainale teatud muret valmistama,” ütles Viinis töötav kaitseanalüütik Franz-Stefan Gady, kes käis hiljuti ringreisil Donbassi idaosa rindealadel. „Olukord muutub Ukraina vägede jaoks üsna kriitiliseks.”

Piirkonna sõdurite sõnul on lahingumissioonidele määratud sõdurid sunnitud kaevama kaevikuid, sageli tule all. Ülesande keerukus tähendab, et inimestest ei piisa.

„Olukordades, milles oleme, peame ise kaevama, kindlustama ja ehitama,” ütles Žorin. Ta ütles, et loodab, et lääne pool asuva Pokrovski linna kaitseliin on piisavalt valmis, et taluda lähinädalatel oodatavat Venemaa rünnakut.

Kui Ukraina väed alustasid eelmisel suvel oma suurt pealetungi, takerdusid nad kiiresti keeruliste takistuste võrgustikku, mille Venemaa oli kuude jooksul ehitanud. Selle peamisel kaitsevööndil olid mitmekihilised kaevikuliinid, tankitõrjekraavid, betoonplokid ja ulatuslikud miiniväljad, mida osutus peaaegu võimatuks läbida.

Füüsilise kaitse ülesehitamine on praegu Ukraina jaoks ülioluline, muu hulgas seetõttu, et tal on raskusi sõjaväelaste mobiliseerimisega. Riik on seni järginud ebatavalist poliitikat, mille kohaselt võetakse ajateenistusse ainult 27-aastaseid ja vanemaid mehi ning vabastatakse kõik sellest vanusest nooremad. Mobilisatsioonist on vabastatud kolme või enama lapse isad, puuetega inimeste hooldajad ja kriitiliste sektorite töötajad. Enamikus riikides on sõjaväeteenistus tavalisem meeste või naiste puhul alates 18. eluaastast.

Ukraina mobilisatsiooniseaduse läbivaatamine, mille eesmärk on laiendada värvatute hulka ja langetada värbamisiga 25 aastani on parlamendis toppama jäänud.

Zelenski vanemabi Mõhailo Podoljak ütles eelmisel kuul, et Ukraina miljonipealisest armeest on lahingus osalenud vähem kui 300 000 sõdurit.

Ukraina väejuhatus uurib eelmise aasta vastupealetungiks loodud brigaade, et tuua võitlusse tuhanded praegu tugirolli täitvad sõdurid, ütles Ukraina valitsusega seotud riikliku strateegiliste uuringute instituudi teadur Mõkola Bielieskov.

Toetavad väed on suure armee jaoks üliolulised, kuigi nende arv lahinguvägede suhtes – seda osa, mida tuntakse hamba ja saba suhtena – võib varieeruda. Ukraina paigutab iga lahingusõduri kohta peaaegu kolm toetusväelast, mis on suur arv ja nõukogude sõjalise struktuuri pärand. Nende sõdurite ümberpaigutamine võib armeed nõrgendada.

„Me ei saa mobilisatsiooni küsimust lõputult edasi lükata,” ütles Bielieskov. Kuid sõjaväeteenistuse ahvatlevamaks muutmine on keeruline, kuna relvade nappus ja Venemaa lakkamatute rünnakute eest kaitsmine on julm.

Ukraina probleeme kompenseerivad Venemaa enda puudujäägid lahinguväljal. Kuigi Moskva käsutuses on rohkem mehi ja ressursse kui Kiievil, on tal olnud raskusi nende koondamisega ja selle asemel loodab see halvasti ettevalmistatud sõdurite massidele Ukraina positsioonide ületamiseks taktikaga, mis Ukraina poole väitel maksab Venemaale tuhandeid elusid.

„Venemaa komandöridel on raske korraldada keerulisi ühiseid jõupingutusi,” ütles Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kõrge ametnik. „Nad saadavad poliitilise surve tõttu ebarealistlike eesmärkide saavutamiseks alamehitatud, kogenematuid üksusi.”

Kuigi Ukraina kaitsemehhanismid on auklikud ja ebaühtlased, „me ei näe, et Venemaal oleks võime läbimurdeid ära kasutada” ja märkimisväärseid edusamme saavutada, ütles ametnik.

Sellegipoolest teeb Venemaa edusamme. See surub mööda nelja erinevat telge Ukraina idaosas, paisates lahingusse tuhandeid mehi, et tõrjuda tagasi Ukraina vägesid, kellel on olnud vähe aega tugevate kaitseliinide rajamiseks. Ebatavaliselt kuivad ilmad on soodustanud Venemaa edasiliikumist, vastupidiselt ootustele, et veebruari lõpus levinud muda takistab seda.

Ukrainal on Donbassis vähe sõjalisi tugipunkte, mis võiksid konkureerida Avdiivka või Bahmutiga perioodidel, mil need linnad olid Ukraina vastupanu peamised sõlmpunktid, ütles Carnegie Rahvusvahelise Rahu Sihtkapitali Vene sõjaväe ekspert Dara Massicot. See tähendab, et iga Venemaa pealetungi korral peab Ukraina taanduma sageli kehvalt ettevalmistatud positsioonidele.

Strateegilised taganemised on vägede jaoks ühed raskeimad lahingumanöövrid, sest nad peavad võitlema edasitungivate jõududega, kattes samal ajal oma positsioone ja otsides varjupaika. Need on seda tüüpi operatsioonid, mida väljakujunenud sõjaväelased sageli harjutavad – ja kõik Ukraina sõdurid ei ole ühtlaselt vilunud, eriti kuna paljud riigi kõige paremini väljaõppinud võitlejad on viimase kahe aasta jooksul kas tapetud või haavatud.

Venemaa surve muudab tegevuse raskemaks.

Ukraina sõjaväe pressiesindaja Serhi Tšerevatõ ütles, et suurel osal idarindejoonest tulistab Venemaa iga Ukraina tulistatud mürsu kohta seitse suurtükimürsku.

Bielieskov valitsusega seotud mõttekojast ütles, et Moskva tahab Ukraina vägesid kurnata, korraldades rindejoonel sondeerivaid rünnakuid, uute territooriumide hõivamiseks suunatud täiemahuliste rünnakute asemel. Hävitusstrateegia eesmärk on ammendada Ukraina varusid ja sundida väärtuslikku laskemoona ära kasutama, ütles Bielieskov.

„Nad on üsna mugavas olukorras,” ütles ta. „Nad valmistuvad suureks rünnakuks selle aasta teisel poolel.”

Samal ajal kui Ukraina maadleb isikkoosseisu probleemidega, täiendab Venemaa Ukraina sõjaväeluure juhi Kõrõlo Budanovi sõnul oma relvajõude iga kuu umbes 30 000 mehega.

Kuid ka Venemaa kaotab mehi kiires tempos. Hiljuti Vene vägedega lahingus vastamisi olnud Ukraina sõdurid ütlevad, et on hämmastunud venelaste ilmsest hoolimatusest inimelu väärtuse suhtes. Venemaa maksis Avdiivka hõivamise eest tohutut hinda – üks Vene sõjaväeblogija ütles, et hukkus 16 000 meest.

NATO ametniku sõnul kaotas Venemaa ka enam kui 400 tanki, jalaväe lahingumasinat ja muud raskesoomukit. Briti kaitseministeerium teatas sel nädalal toimunud luurebriifingul, et veebruaris sai Ukrainas surma või haavata keskmiselt 983 sõdurit päevas, mis on kõrgeim hukkunute arv pärast seda, kui Moskva alustas oma ulatuslikku sissetungi kaks aastat tagasi.

„Ma ei ole kindel, kas nad suudavad seda edutempot kaua hoida, sest nende kaotused on hullud ja neid on raske ümber pöörata,” ütles Žorin. „Kuid praegu on neil selleks jõudu.”

Siin on video Ukraina kindlustuste rajamisest:

Kommentaarid
(Külastatud 3,892 korda, 1 külastust täna)