Lennukid on valmis ja lennuinstruktorid ootavad Rumeenia uues väljaõppekeskuses, mis loodi selleks, et õpetada Ukraina piloote F-16 lendama. Kuid selles on konks: Ukraina piloodid ei ole veel saabunud, vaatamata eelmisel suvel edastatud avaldustele, et keskus mängib otsustavat rolli nende õhku aitamisel, et kaitsta riiki üha surmavamate Venemaa rünnakute eest.

Siiani on ebaselge, millal alustavad Ukraina piloodid koolitust keskuses, Rumeenia kaguosas asuvas Fetesti õhuväebaasis, mida ka NATO liitlased kasutavad hävitajatel lendamise väljaõppeks. Kuid viivitus näitab segadust ja kaost, mis on seotud sõjalise liidu kiirustamisega tarnida lennukeid F-16, vahendab New York Times.

See ei tähenda, et Ukraina piloote ei valmistataks ette. Seni on 12 pilooti – vähem kui täiseskadrill – pärast 10-kuulist väljaõpet Taanis, Suurbritannias ja Ameerika Ühendriikides eeldatavasti valmis lennukitega F-16 lahingus lendama.

Kuid selleks ajaks, kui piloodid Ukrainasse naasevad, on umbes 45 hävitajast, mida Euroopa liitlased on lubanud, tarnitud vaid kuus lennukit F-16.

Sellegipoolest ei tule nende väga oodatud jõudmine lahinguväljale sugugi liiga vara. Venemaa on viimastel nädalatel rakendanud agressiivsemat õhutoetust, et Ida-Ukrainas võimust võtta, kasutades oma sõjalennukeid, et saata Ukraina rindejoonele pikkade vahemaade tagant juhitavaid liugpomme.

Ja Ukraina soovib meeleheitlikult rohkem relvi, mis tahes liiki, kuna suurtükiväe mürsud ja muu laskemoon on otsas, samal ajal kui vabariiklased parlamendis Kongressis hoiavad USA sõjalist lisaabi. Tõenäoliselt on F-16 relvastatud lähi- ja keskmaarakettide ning pommidega, kompenseerides osaliselt maapealse laskemoona puuduse.

„Sel aastal on meie taevas uued hävitajad ja me peame muutma selle aasta tõhusaks, et kaitsta end Venemaa juhitavate pommide, Vene lennukite ja nende rakettide eest,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski 1. märtsil.

Ometi nõustusid ametnikud, et endiselt on palju ebakindlust selle kohta, millal iga riik saadab oma lennukid, kui palju neid saadetakse, kui kiiresti saab piloote välja õpetada ja kuidas Ukraina saab piisavalt inimesi, kes suudavad lennukeid korralikult hooldada.

Tavapäraste standardite kohaselt on Ukraina pilootide väljaõpe keerukatel lääne lennukitel kulgenud välgukiirusel, surudes mõne kuu peale aastatepikkuse klassiruumis õppimise, simulatsioonid ja lennuharjutused.

Sellegipoolest liigub see aeglasemalt kui Ukraina või tema liitlased lootsid, kuna nõukogudeaegsetel lennukitel väljaõppe saanud piloodid on F-16 tõhusaks kasutamiseks pidanud endale selgeks tegema inglise keele ja lääne sõjalised tavad.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles e-posti teel, et „väljaõpe edeneb hästi” ja märkis, et Ukraina piloodid lendasid juba Taani õhuruumi kohal. Kuid ta ütles, et nende õppimiskõver „otsustab lõpuks koolituse pikkuse”.

Taani oli eelmisel kevadel Euroopa kampaania esirinnas, et varustada Ukrainat lennukitega F-16. Ukraina ametnikud, kes olid ületanud Lääne vastupanu pika seeria täiustatud relvade – suurtükkide, õhutõrjerakettide, tankide – tarnimisel, ütlesid, et hävitaja oli viimane suur relv, mida nad vajasid, et aidata võitu saavutada.

Bideni valitsus andis Ukraina nõudmistele vastumeelselt järele, lubades liitlastel varustada Ukraina lennukitega F-16. Lennukeid toodab firma Lockheed Martin ja mõnedes Euroopa vägedes asendatakse need uuemate sõjalennukitega F-35.

Kuid Ameerika ametnikud on hoiatanud, et lennukid F-16 üksi ei ole sõjas määravad ja igal juhul võtaks väljaõpe palju aega.

„Ei ole väga palju Ukraina piloote, kes suudaksid neid lennukeid juhtida,” ütles Valge Maja riikliku julgeoleku nõunik Jake Sullivan eelmisel kuul telekanalile ABC News, kaitstes Bideni valitsuse viivitamist lennukite F-16 sõtta saatmise plaanide heakskiitmisel. „Asi pole selles, kas F-16 võisid olla eelmise aasta kevadel lahinguväljal või mitte.”

Ta ütles, et USA ja tema liitlased üritavad nüüd saata Ukrainale „kõiki vahendeid ja võimeid, mida ta vajab, et olla võimeline seda võitlust läbi viima nii kiiresti ja tõhusalt kui võimalik”.

Ukraina pilootide väljaõpe algas eelmise, 2023. aasta augustis Taani lõunaosas asuvas Skrydstrupi lennubaasis, kuid nende keeleoskuse ja lääne lennutehnika tundmise puudujäägid aeglustasid väljaõpet. Alles jaanuaris olid Ukraina piloodid valmis lendama, ütlesid Taani ametnikud.

Algselt saadeti ametnike sõnul ukrainlased Rumeenia väljaõppekeskuse asemel Taani, kuna see polnud veel avatud, kui piloodid olid stardivalmis. Keskuse loomisest Fetesti baasi teatati eelmise aasta juulis NATO tippkohtumisel ja novembris alustasid instruktorid Rumeenia enda pilootide koolitamist selle riigi uue F-16 eskadrilli jaoks.

Eelmisel nädalal lendasid lahinguvalmis Rumeenia ja Türgi piloodid oma lennukitega F-16 Rumeenia õhuruumis, umbes 15 kilomeetri kaugusel Mustast merest, sõjalise kaubalennuki tõrjumise imitatsioonil, et näidata oma võimet kaitsta NATO õhuruumi. Hiljem tegid nad dramaatilisi manöövreid üle taeva, näidates end allpool Fetesti baasi kogunenud ajakirjanikele.

Nii nagu Ukraina piloodid, olid Rumeenia praktikandid osavad Nõukogude Liidus ja Venemaal toodetud lennukitega lendamises, kui nad alustasid novembris lääne kursusi. Kuid erinevalt ukrainlastest rääkisid Rumeenia piloodid juba inglise keelt ja olid tuttavad NATO tööstandarditega.

„Seega ei olnud meie jaoks üleminek tegelikult nii keeruline,” ütles üks väljaõppe saanud Rumeenia pilootidest, major, kes tutvustas end ainult hüüdnimega Red. „Ja me oleme lihtsalt põnevil, et saame jätkata lendamist.”

Järgmine kaheksast Ukraina piloodist koosnev klass peaks Taani jõudma suve lõpus, kuid pole selge, millal keegi neist Fetestis treenima hakkab.

„See on valitsuste ja seda kõike toetavate lepingute otsustada,” ütles  USA õhujõudude eruohvitser kolonel Bill Thomas, kes juhib Fetesti baasis Rumeenia pilootide Lockheed Martini koolitusprogrammi. „Ootame endiselt kõiki kinnitusi.”

Siis on veel lennukit F-16 endiga seotud teema.

Seni on Taani, Holland, Norra ja Belgia võtnud kohustuse saata Ukrainasse umbes 45 lennukit, millest piisab kolmeks väikeseks eskadrilliks. Taani saadab esimesed kuus hiliskevadel, ülejäänud aasta jooksul ja 2025. aastal peaks saabuma veel 13.

Teised riigid ei ole oma F-16 lennukitele tarnekuupäeva määranud. 24 lubanud Holland hoiab neid seni, kuni Ukraina on valmis neid vastu võtma, ütles Hollandi kaitseministeeriumi pressiesindaja Jurriaan Esser.

Lisaks koolitatakse Taanis umbes 50 Ukraina tehnikut lennukeid hooldama ja parandama ning relvapakke käsitsema, arvestades, et F-16 on nii keeruline, et igaühe hooldamiseks kulub üldiselt 8-14 inimest. Ametnikud ütlesid, et lääne kaitsetöövõtjad peavad lennukitega Ukrainasse kaasa minema ja nende juurde jääma seni, kuni on piisavalt Ukraina meeskondi, et neid korralikult hooldada – see protsess võib kesta aastaid.

Lisaks võib vajadus parandada Ukraina vananevaid ja sõjast kahjustatud lennukite maandumisradasid veelgi edasi lükata F-16 kasutamist sõjas.

Kuigi Ukraina juhid on huvitatud F-16 lahingusse saatmisest, on nad vähemalt sama innukad hankima rohkem suurtükke ja laskemoona, mis on Venemaa-vastase maasõja jaoks üliolulised.

„Ma arvan, et F-16 ei muuda iseenesest mängu tehniliste omaduste ja tulevaste F-16 meeskondade arvu tõttu,” ütles endine Ukraina diplomaat ja välispoliitika nõunik Jevgenija Gaber.

„Kuid ma arvan, et koos teiste laskemoona ja kaugmaarakettidega saavad nad seda olema,” ütles Gaber, kes on praegu Saksamaa ja Ameerika valitsuse toetatud riikliku julgeolekuakadeemia George C. Marshalli keskuse professor.

Taani kaitseminister Poulsen näeb, et F-16 ei toeta mitte ainult Ukrainat, vaid lisaks tagavad nad ka julgeolekut kogu Euroopas.

„Usun kindlalt, et Ukraina võitlus vabaduse eest on meie võitlus vabaduse eest,” ütles ta, „ja seepärast jätkab Taani Ukraina abistamist nii palju kui võimalik.”