Hispaania kaitseminister hoiatab suure sõja eest: oht on reaalne, aga inimesed pole sellest teadlikud

Hispaania kaitseminister Margarita Robles kinnitas intervjuus väljaandele La Vanguardia, et Ukraina „peab sõja võitma” pärast kaks aastat kestnud konflikti, kus Zelenski armeel ilmnevad murettekitavad väsimuse märgid: „See on Euroopa jaoks otsustav hetk.”

Margarita Robles, kel juunis täitub kuues aasta kaitseministeeriumi eesotsas võtab La Vanguardia vastu oma kabinetis ministeeriumide peakorteris pärast telefonikõnet USA kaitseministri Lloyd Austiniga. Vestluses andsid nad teada, et jätkavad Ukraina täielikku toetamist sõja ajal, mil Zelenski armeel ilmnevad murettekitavad väsimuse märgid. Ta kinnitab, et see teema järjest tormilisemas rahvusvahelises panoraamis on tal peas kogu aeg: „See on Euroopa jaoks ülioluline hetk.” Ja taustal jätkab Putin oma tuumaähvardusega.

Mitmed Euroopa liidrid nõuavad Euroopa Liidu uuesti relvastamist. Kas sõjaoht on reaalne?

Oht on täielik ja absoluutne. Tuleb vaid kuulata Putini viimaseid avaldusi, milles ta räägib tuumaagressiooni võimalikkusest. Euroopa peab mõistma, et oht on väga lähedal. See ei ole puhas hüpotees, see on reaalne. Venemaaga piirnevad riigid tajuvad seda väga hästi. Võib-olla pole meil lõunas elavatel inimestel seda teadlikkust, kuid tsivilisatsiooni võivad rünnata sellised hoolimatud inimesed nagu Putin.

EL kiitis äsja heaks veel ühe 5 miljardi suuruse abifondi Ukrainale. Kas sellest on abi kriitilisel hetkel?

See on väga raske hetk pärast kaks aastat kestnud kohutavat sõda, mille hind on inimeludes väga kõrge. Ukrainat tuleb jätkuvalt toetada. On oluline, et kõik EL-i ja Atlandi alliansi riigid oleksid teadlikud, et me peame seda jätkama, sest toetame vabadust, väärtusi ja et maailm ei saa olla kellegi käes, kes paneb toime kohutavaid tsiviilisikute tapatalguid nagu Putin.

Kas ilma tegeliku reageerimisvõimeta võib lähikuudel tekkida ootamatu tasakaalustamatus Venemaa kasuks?

Loodan, et kõik liitlased toetavad jätkuvalt Ukrainat, sest me riskime Euroopa olemasoluga. Üks positiivsemaid asju, mis selle sõjaga on juhtunud, on ühtsus, mis eksisteerib kõigi EL-i ja NATO riikide vahel. Ja oluline on ka USA positsioon, hoolimata valimiseelsest hetkest. Ja Joe Bideni administratsiooni poolt on praegu Ukrainale täielik ja absoluutne toetus.

Tema Eesti kolleeg number kaks ütleb, et Ukraina pole kunagi olnud lüüasaamisele nii lähedal. Kas jagate seda diagnoosi?

Suur kaotaja on Putin, sest ta arvas, et kümne päevaga võidab ta Zelenski režiimi. Seda pole saavutatud. Tõsi, kaks aastat on möödas, et Ukraina jaoks on olukord iga päevaga keerulisem kui Venemaal. Aga ma näen, et ukrainlaste moraal on väga kõrge. Hiljuti ütlesid Ukraina sõdurid mulle, et nad ei võitle ainult Ukraina, vaid demokraatlike väärtuste kogukonna eest, nagu see on meil Euroopas. Seetõttu on minu arvates ebamõistlik rääkida Ukraina lüüasaamisest.

Siiani on alati räägitud Kiievi toetamisest enda kaitsmiseks. Kas on aeg öelda, et Ukraina peab võitma?

Usun, et Ukraina peab sõja võitma ja selleks peab pingutama. Tõsi, me kõik arvasime, et eelmise suve vasturünnak on edukam, kuid see ei tähenda, et peaksime masendusse langema.

Kui Putin sõja võidab, kas on karta, et ta võib rünnata teist riiki nagu Eesti?

See on stsenaarium, mida me ei peaks kaaluma, sest operatiivselt poleks see hea. Kuid olgem selged: Putin on tohutu oht naaberriikidele, aga ka rahvusvahelisele üldsusele tervikuna. Tänapäeval suudab ballistiline rakett Venemaalt suurepäraselt Hispaaniasse jõuda. Tahaksin juhtida tähelepanu Hispaania ühiskonnale, sest mõnikord on mul arusaam, et me ei teadvusta praegusel hetkel valitsevat tohutut ohtu. Ja mitte ainult Ukrainas; ka Gazas ja Sahelis, kus olen olukorra suhtes väga pessimistlik.

Kas arvate, et valitsus ja poliitiliste osalejate rühm pööravad sellele murettekitavale sõjastsenaariumile väärilist tähelepanu?

Valitsus on sellele sõjastsenaariumile täielikult pühendunud. Peaminister, välisminister ja mina oleme sellele teemale 24 tundi ööpäevas keskendunud. Valitsus korraldab EL-i tasemel kaalutlevat ja diskreetset juhtimist.

Kas teil on selle väga murettekitava stsenaariumi korral otsene dialoog peamise opositsiooniparteiga?

Ei, sest need korrad, mil ma olen rääkinud saadikutele Ukrainast, pole ma kunagi leidnud toetuspositsiooni, vaid vastupidi: alati on püütud kriitikat otsida. Igal juhul olen alati öelnud, et kaitsepoliitika on riigi poliitika ja ma soovin, et Rahvapartei toetaks valitsust selles küsimuses, sest oleme pühendunud Euroopa Liidu demokraatlikele väärtustele.

Macron on taas nõudnud sõdurite saatmist Ukrainasse.

Me ei leia, nagu enamik NATO riike, et Ukrainasse on kohane vägesid saata, sest see tähendaks eskaleerumist. Ja praegusel ajal tuleb eskaleerumist iga hinna eest vältida. Sissetungi algusest peale on NATO sõjalisest seisukohast alati seisnud igasuguse eskalatsiooni vältimise eest. Vägede saatmine tähendaks väga olulist eskaleerumist ja isegi sõja levimise võimalust. Hispaania on pühendunud Ukrainale, kuid me ei näita seda nii palju kui teised riigid.

Aasta tagasi kinnitasite La Vanguardiale, et „Hispaania väed ei osale kunagi Ukraina sõjas”. Kas see väide kehtib ikka veel sellise jõuga?

Kindlasti. Hispaania vägesid ei ole ega saa olema Ukrainas.

Kas varsti on plaanis sõjalise materjali saadetis?

Saadame Ukrainasse pidevalt materjale ja teeme lähinädalatel märkimisväärseid pingutusi.

Tuumaplahvatuse oht Euroopas tugevneb jätkuvalt…

Loodan, et me ei satu kunagi selle stsenaariumi alla, kuid me ei saa ka unustada, et Putin on selle ohu lauale pannud. Ja unustamata selliseid riike nagu Põhja-Korea, millel on tuumavõimekus. Ma rõhutan: olukord maailmas on väga keeruline.

Saksa prominentsed poliitikud on teinud ettepaneku, et EL-il oleks oma tuumaarsenal. Milline on valitsuse seisukoht?

See on küsimus, mida valitsus pole kunagi sellisena tõstatanud, sest Hispaania seisukoht on selge: me ei poolda mitte mingil juhul tuumarelvade kasutamist. Kuid me peame olema teadlikud, et kui tuumarünnak pannakse lauale ükskõik millisest küljest, oleks see midagi kohutavat meie kooseksisteerimise viisile.

Kas see väga keeruline stsenaarium, mille te joonistate, muutub Donald Trumpi võiduga hullemaks?

Tema avaldused on täiesti murettekitavad. Ta on öelnud, et kui mõni NATO riik ei saavuta kaitseinvesteeringutes 2 protsenti oma SKT-st ja teda ründab Venemaa, ei teeks USA midagi. See kujutab endast Washingtoni lepingu räiget rikkumist ja NATO pankrotti.

Kuidas kavatsete veenda Hispaania ühiskonda nendes vajadustes, millest te räägite?

Hispaania ühiskond on väga teadlik, et maailm on väga ohustatud, ja teab suurepäraselt, et rahu puudumisel ei saa te näiteks teatud privileegidele ligi pääseda. Ja just sellepärast, et me tahame rahu, peame selleks valmis olema.

Peaminister võttis äsja tagasi selle aasta eelarve eelnõu. Kui palju võib kaitset mõjutada asjaolu, et eelarve puudub?

Jätkame laiendatud eelarvega. Nendel aastatel, mil PSOE juhib, on tehtud väga oluline pingutus kaitse-eelarve suurendamiseks, sest Rahvapartei valitsuse ajal olid relvajõud väga mahajäetud. Leidsime, et meil napib materjali ja laskemoona. Laiendatud eelarve võimaldab meil jätkata tööd kaitseprogrammidega, mis aitavad säilitada rahu ja luua töökohti.

Sánchez on võtnud endale kohustuse tunnustada Palestiina riiki. Millised tagajärjed võivad algatusel selles ülemaailmses stsenaariumis olla?

See on absoluutselt vajalik algatus Lähis-Ida rahustsenaariumi loomiseks. Palestiina riigi loomine täna on osutunud hädavajalikuks. Kõik selle piirkonna riigid hindavad seda seisukohta. See, mis toimub Gazas nende kohutavate süütute tsiviilisikute tapatalgutega on miski, mis pole ühestki vaatenurgast vastuvõetav.

Kas sellest Hispaania seisukohast saadakse USA-s aru?

Oma viimastes sekkumistes on Biden toetanud teise riigi loomist ja olnud väga kriitiline Gazas toimuva suhtes, sest need tsiviilisikute tapatalgud on täiesti vastuvõetamatud. Seda, et humanitaarabi Gazasse ei jõua, on raske mõista.

Ja lõpuks, milline on Hispaania sõdurite tulevik Iraagi ja Mali missioonidel?

Iraagi valitsus mõistab, et Daeshi vastase missiooni eesmärk on juba täidetud, kuid teine ​​rahvusvaheline missioon jätkab. Mis puudutab Mali küsimust, siis mais peab EL otsustama, kas jätkata või mitte. Mis puudutab Hispaaniat, siis jätkame oma kohaloleku laiendamist, näiteks rahvusvaheliste missioonide raames Atlandi alliansile võetud kohustuste raames. Oleme juba alustanud tegevust Slovakkias ja lähikuudel jätkame ka Rumeenias.

Kommentaarid
(Külastatud 1,600 korda, 1 külastust täna)