„Kui te Ühendkuningriigis kellegi tänaval peatate ja küsite, kas nad teavad, et Suurbritannia on sõjas, vaataksid nad teid nii, nagu oleksite hullunud,” ütles Briti luureagentuuri MI6 endine juht Richard Dearlove väljaandele Politico. „Aga me oleme sõjas – oleme Venemaaga varjatud sõjas ja ma üritan seda inimestele meelde tuletada.”
79-aastane Dearlove on Briti kaitsekulutuste taseme suhtes kriitiline, leides, et need on lihtsalt ebapiisavad, et vastata Venemaa ja Hiina ohtudele. Möödunud nädala kevadeelarves teatas rahandusminister Jeremy Hunt, et Suurbritannia relvajõududele ei anta kohe uut raha, otsustades jätta kaitsekulutused 2 protsendi juurde riigi sissetulekust tulenevast eelarvepuudujäägist, riikliku tervishoiuteenistuse vajadustest ja prioriteetsetest maksukärbetest.
Mõttekoja Royal United Services Institute analüütiku Malcolm Chalmersi sõnul tähendab see aga tegelikkuses langust ja tõenäoliselt tähendab kärpeid. „Kõik muu, mis ei puutu tuumaeelarvesse, on tugeva surve all,” ütles Chalmers avalduses. „Valitsus peab tegema ebameeldivaid lühiajalisi otsuseid erinevate tavavarustuse võimete vahel ajal, mil Ukraina sõda pöörab tähelepanu varem tähelepanuta jäetud võimetele, millesse meie relvajõud peavad selgelt rohkem investeerima,” lisas ta.
„Peame tegema raskeid valikuid ja ma kardan, et rasked valikud on praegu meie ees. Peaksime kulutama vähemalt 2,5 protsenti,” sõnas ta. „Peame kiiresti ehitama rohkem laevu. Me vajame palju suuremat mereväge. Ja meil on jumala eest vaja rohkem saapaid maas,” nurises ta, märkides, et sõda Ukrainas on näidanud lahingusõdurite tähtsust.
Kuid endine MI6 juht saab lohutust sellest, mida Kesk-Euroopa ja Balti riigid teevad, kiites eelkõige Poolat NATO kaitsekulutuste rekordkõrge taseme saavutamise eest. Poola kulutab praegu kaitsele ligi 4 protsenti SKT-st ja just sel nädalal hoiatas president Andrzej Duda, et „Venemaa imperialistlikud ambitsioonid ja agressiivne revisionism sunnivad Moskvat otsese vastasseisu suunas NATO, lääne ja lõpuks kogu vaba maailmaga.”
Kuna Venemaa läheb üle sõjamajandusele ja eraldab enda relvastamiseks ligi 30 protsenti oma aastaeelarvest, on kõikidel NATO liikmetel aeg seada eesmärgiks kulutada 3 protsenti oma SKT-st kaitsele, ütles Duda.
Dearlove usub, et see kaitsekulutuste suurendamine on vajalik ka „Trumpi kontrollimiseks”. „Kui [USA endine president Donald] Trump tuleb võimule, kulutab enamik NATO liikmesriike kaitsele 2 protsenti oma SKT-st, kui võimalik,” ütles ta. Ja see peaks aitama toime tulla pikaaegse NATO kriitiku järjekordse ametiajaga Valges Majas.
„See on täiesti erinev olukorrast, mis oli esimesel korral. Ma kiidan heaks selle, mida Trump tegi oma esimesel ametiajal NATO ja eriti sakslaste väljakutsumisel. Kui sakslased hakkaksid tõesti tõsiselt raha ümberrelvastamisele kulutama – mida nad peaksid oma majanduse suuruse tõttu tegema –, oleks see täiesti muutlik,” ütles ta.
Ometi on Dearlove, kes juhtis luureasutust MI6 aastatel 1999–2004, kriitiline Trumpi suhtes, kes kurdab, et NATO Euroopa liikmed ei maksa oma osa, ja on läinud nii kaugele, et ähvardab partnerlusest välja astuda.
Dearlove ütles hiljuti Briti telekanalile Sky News, et Trumpi tagasivalimine oleks tema probleemide tõttu NATO-ga „probleemne” ja et kui USA endine president tegutseb kiirustades, võib see põhjustada palju kahju, sealhulgas Suurbritannia julgeolekule.
Kuigi Dearlove märkis, et Trumpile näib Suurbritannia meeldivat – erinevalt praegusest presidendist Joe Bidenist – ja Ühendkuningriigil võib olla võimalus sõlmida temaga Valges Majas kaubandusleping. „Trumpile meeldib Ühendkuningriik emotsionaalselt üsnagi. See meeldib talle rohkem kui Bidenile. Pean silmas seda, et Biden on vanamoodne Ameerika iiri katoliiklane, kellel on kõik eelarvamused, mis Iiri katoliiklastel Inglismaa suhtes on,” ütles ta.
Ta ütles ka väljaandele Politico, et „kulisside taga toimub üsna palju” seoses „[Trumpi] riikliku julgeoleku inimestega rääkimisega”, pannes nad mõistma NATO tähtsust. „Ma ei arva, et see on kadunud teema,” lisas ta.
Üks asi, mis talle Trumpi juures kindlasti meeldib – tema ettearvamatus. „Heidutuse põhimõte põhineb tõesti ebakindlusel ja mitte [suutlikkusel] arvata, mida teie vastane kavatseb teha. Ja ma mõtlen, et Trumpi etteaimamatuse osas on tal heidutav mõju, sest sa ei saa kunagi kindel olla, mida ta järgmisena teeb,” ütles Dearlove.
Sellest võib muidugi vaenlastega suheldes palju kasu olla. Probleem on selles, kui kohtled sõpru sama ettearvamatult.
