Uus oht: kui Ukraina sõja kaotab, ähvardab Saksamaad 10 miljonit põgenikku

Halvima stsenaariumi korral ootavad Saksa föderaalvõimud Ukrainast kümmet miljonit täiendavat põgenikku – üks peamine sihtriik on Saksamaa. USA abi puudumine on probleem. Sellest hoolimata eeldab föderaalvalitsus, et Ukraina suudab rinnet hoida kuni 2024. aasta lõpuni.

Kui Ukraina rinne peaks kokku kukkuma, eeldab Saksa föderaalvalitsus, et riigist lahkub veel umbes kümme miljonit inimest. Selle stsenaariumi korral suunduks valdav enamus põgenikest Lääne-Euroopasse, üks peamine sihtriik on Saksamaa. Väljaanne Welt sai seda teada nii julgeolekuringkondadelt kui ka asjaga kursis olevatelt parlamendiliikmetelt. Siseministeerium (BMI) ja föderaalpolitsei teatasid pärimise peale, et üldiselt ei soovi nad rändesündmuste arengu kohta mingeid prognoose teha.

ÜRO pagulasagentuuri UNHCR andmetel on pärast Venemaa agressioonisõja algust Ukrainast põgenenud üle kuue miljoni inimese. Samuti on Ukrainas endas miljoneid sisepagulasi. BMI andmetel on Saksamaal praegu 1,1 miljonit Ukraina kodanikku, kes on riiki sisenenud alates 2022. aastast.

Ukraina on praegu hädas mitmel tasandil probleemidega. Rindel napib sõdureid ja suurtükimürske, mistõttu haaras Vene armee initsiatiivi. Sisepoliitiliselt on käimas võimuvõitlus president Volodõmõr Zelenski ja neljapäeval vallandatud Ukraina vägede ülemjuhataja Valeri Zalužnõi vahel. Välispoliitiliselt on probleemiks USA abi puudumine. USA senat lükkas kolmapäeval tagasi seadusepaketi, mis sisaldab 60 miljardit dollarit Ukraina toetuseks. Donald Trumpi juhitud vabariiklased võivad oma blokaadi jätkata kuni novembris toimuvate presidendivalimisteni.

Saksa välispoliitika asjatundja Roderich Kiesewetter peab Euroopat Ukraina eest vastutavaks rohkem kui kunagi varem. Toetavad riigid peaksid nüüd Ameerika kõhklusi silmas pidades oluliselt suurendama sõjalist abi. „Kui me ei muuda oma strateegiat Ukraina toetamisel, muutub palju tõenäolisemaks halvim stsenaarium massilisest väljarändest Ukrainast ja sõja laienemisest NATO riikidesse. Siis on kümme miljonit pagulast minimaalne kogus,” ütles Kiesewetter intervjuus Weltile.

Rändeuurija Gerald Knaus jagab seda hinnangut: „Kui Ukraina peaks sõja kaotama, võib EL-i tulla palju rohkem kui kümme miljonit põgenikku. See on juba praegu suurim pagulasliikumine Euroopas alates 1940ndatest aastatest.” Võrreldes massilise väljarändega Süüria sõja kontekstis on erinevus suur. Türgi on nüüdseks sulgenud piiri Süüriaga ja ehitanud müüri. EL ei tee seda Ukraina suhtes: „Kui ta ei taha, et põgenike arv suureneb, peab ta nüüd aitama Ukrainal oma kaitsesõda võita.”

Veebruari alguses leppisid EL-i 27 riiki pärast pikki arutelusid kokku uues Ukraina abipaketis. 2027. aastani peaks riiki laekuma 50 miljardit eurot rahalist abi, suur osa sellest laenuna. Saksa parlamendi Bundestagi väliskomisjoni esimees Michael Roth hoiatab, et sellest rahast ei pruugi piisata. Kui USA jätkab toetuse blokeerimist, peab Euroopa rohkem andma. EL peaks siis mõtlema ühise võla võtmisele, et esiteks rahastada pikas perspektiivis Ukraina eelarvet ja ülesehitamist, teiseks hoogustada veelgi kiiremini Euroopa relvatootmist ja kolmandaks osta Ukrainale relvastust, eriti laskemoona mitte ainult Euroopast, vaid ka maailmaturult.

Vaatamata praegustele Ukraina probleemidele eeldab Saksamaa valitsus, et Ukrainal on sõjalised ja rahalised võimalused kaitse ja stabiilsuse säilitamiseks 2024. aasta lõpuni. Nii Saksa teenistused kui ka Lääne analüütikud usuvad, et sel aastal on suured läbimurded rindel ebatõenäolised. Vene armee on viimastel nädalatel saavutanud suurte kuludega vaid väikeseid territoriaalseid edusamme. Ukraina idaosas hakkavad Putini väed vallutama piiramisrõngas olevat Avdijivka linna.

Kommentaarid
(Külastatud 465 korda, 1 külastust täna)