Rootsi valmistub Venemaa vastutegevuseks pärast NATO-ga liitumist

Ainus, milles võime kindlad olla, on see, et Venemaa ei tunne rõõmu selle üle, et Rootsi on NATO liige, teatas Rootsi peaminister Ulf Kristersson pärast ratifitseerimist Ungaris.

Kui Rootsi saab NATO-sse, kuuluvad kaitseliitu kõik Läänemere rannikuriigid, välja arvatud Venemaa.

Kristersson ütles, et Rootsi on Venemaa poolt „kõigeks” valmis. Venemaa on varem ähvardanud Rootsi NATO-ga liitumisel vastata nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt, vahendab Expressen.

Aftobladet uuris neljalt asjatundjalt, missuguseid tegusid võib Venemaalt oodata. Asjatundjad usuvad, et Venemaa vastused on vaoshoitud, sest Rootsit on Venemaal alati peetud „lääne” osaks. Tõenäoliselt on oodata kiusamist ja küberrünnakuid.

Rootsi välispoliitika instituudi vanemteadur Gunilla Herolf ei usu, et Venemaa sõjaliselt reageerib. Pigem on lisaks karmile kriitikale oodata küberrünnakuid ja mingit sabotaaži.

Meie häirimiseks saab teha palju, näiteks saata lennukeid või suunata laevu lähedale. Kuid on piir, mida Venemaa ei taha ületada. Sest siis hakkab see neile ohtlik olema ja vastus võib tulla, kommenteeris ta Aftonbladetile.

Siiski tuleb Herolfi sõnul ähvardusi tõsiselt võtta ning enamik tõenäolisi vastuseid on sellised, kus NATO Rootsit aidata ei saa. Näiteks saab kasutada dubleeritud elektri-, vee- ja kanalisatsioonisüsteeme selleks, et valmistuda Venemaa katseteks Rootsile kahju tekitada.

Ka Rootsi riigikaitse akadeemia endine rektor ja Kuningliku Sõjateaduste Akadeemia liige kindralmajor Karlis Neretnieks kahtlustab, et Venemaa suurimaks reaktsiooniks võib olla Kaliningradist lennukite lendamine Rootsi lähedal.

Aga see on ainult näitamise huvides, märgib ta.

Venemaa suhtumises Rootsi liikmesusse tuleks Neretnieksi sõnul vaadata Ukraina sõjajärgset perioodi. Ta nendib, et Rootsi seisukohalt on tõesti huvitav, kas Venemaa kavatseb välja mõelda näiteks Balti riikidele mingisuguse peavalu.

Halvimal juhul võib see olla sõjaline rünnak, nagu oleme näinud Ukrainas. Ja siis see huvitab Rootsit. Küsimus on, kuidas see meid mõjutab, mida see Rootsi jaoks tähendab, märgib ta

Neretnieks kritiseerib ka seda, kuidas „oleme silmi piisavalt kaua kinni hoidnud, alates 2008. aastast” ja Rootsi ei saa enam Venemaa ohtu ignoreerida.

Norra riigikaitse akadeemia sõjateaduse vanemõppejõud Magnus Christiansson usub, et Venemaa reageerib nii nagu Soomes: vaoshoitult.

Christiansson kahtlustab, et Venemaa plaanib strateegia muutust pikemas perspektiivis, kuna NATO üleolek Läänemerel ohustab ka Venemaa kõige tundlikumaid piirkondi, näiteks põhjas asuvat Koola poolsaart.

Kuid selle vastuse väljatöötamine võtab kaua aega, märgib ta.

Kaitseuuringute instituudi FOI vaneminsener ning kaitse- ja julgeolekupoliitika ekspert Robert Dalsjö arvab, et Venemaal on Ukrainaga käed-jalad tööd täis ja „suuremaks sõjaliseks vastuseks” vaevalt ressurssi jätkub. Dalsjö usub, et Venemaa on rohkem mures prestiiži kaotuse pärast, mida ta kogeb pärast Rootsi ja Soome liitumist kaitseliiduga.

Püütakse meile survet avaldada, aga ei tulistata, võtab ta kokku.

Kommentaarid
(Külastatud 377 korda, 1 külastust täna)