NATO tugevdab oma idatiiva kaitset uue struktuuriga, mis hõlbustaks vägede kiiret paigutamist Lätti ja Eestisse sõja korral Venemaaga, ütlesid kaks asjaga kursis olevat allikat Reutersile.

Praegu alluvad NATO väed kõigis kolmes Balti riigis ja Põhja-Poolas ühele rahvusvahelisele peastaabile Poola linnas Szczecinis. Kavandatud muudatus rõhutab Balti riikide strateegilist tähtsust, mis on olnud tähelepanu keskpunktis pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse.

Teise väekorpuse määramine piirkonnale võimaldab NATO-l tuua sisse „massivägesid kiiresti”, nagu üks sõjaväeametnik seda kirjeldas, lahendades piirkonna piiratud strateegilise sügavuse ja haavatavuse.

Täielikult operatiivselt juhib armeekorpus tavaliselt kolme diviisi ehk 40 000–60 000 sõdurit. Rahuajal eksisteerib see tavaliselt juhtimisstruktuurina, millel on spetsiaalsed funktsioonid nagu suurtükivägi, õhutõrje ja meedikud, et võimaldada vägede kiiret lähetamist vajadusel.

Saksamaa ja Holland on NATO-ga kooskõlastatult jõudnud kokkuleppele määrata Saksamaa linnas Münsteris asuv Saksa-Hollandi korpus Läti ja Eesti kaitsmiseks, teatasid sõjaväeallikad täna teisipäeval 26. mail Reutersile.

Euroopa liitlased võtavad oma julgeoleku eest suurema vastutuse, mida kritiseerib teravalt USA president Donald Trump, kes süüdistas hiljuti Euroopa NATO liikmeid toetuse puudumises Iraani sõjas ja teatas, et Washington viib Saksamaalt välja 5000 USA sõdurit.

Allikate sõnul ületas leping viimase takistuse, mis seisnes korpuse sõdurite puuduses, viidates kriitilisele võimekusele, mida korpus vajab sellistes valdkondades nagu kaugmaa suurtükivägi, õhutõrje, samuti insenerid ja meedikud.

Allikate sõnul hakkavad Saksamaa ja Holland nüüd koos teiste partneritega neid vägesid moodustama. Pole kohe selge, millal otsus jõustub ja kui palju vägesid läheks konflikti korral uue peakorteri juhtimise alla.

Hollandi kaitseministeerium märkis, et korpuse määramist „praegu täpsustatakse” ja keeldus üksikasju avaldamast. Saksamaa kaitseministeerium keeldus kommentaaridest, viidates jätkuvatele koordineerimispüüdlustele NATO-ga.

NATO ametnikud on aastaid hoiatanud Venemaa suurenenud ohu eest, mis nende sõnul võib potentsiaalselt korraldada liitlasriikide territooriumile ulatusliku rünnaku juba 2029. aastal. Moskva eitab agressiivseid kavatsusi ja süüdistab allianssi pingete õhutamises naaberterritooriumidele laienemisega.