Analüüs: suur hirm Venemaa ees sunnib nüüd Euroopat toetama Ukrainat

Euroopa Liidu liidrid leppisid täna neljapäeval kokku 50 miljardi euro suuruses eelarveabipaketis Ukrainale, mis lukustas Kiievi rahastamise järgmiseks neljaks aastaks ja ületas Ungari peaministri Viktor Orbani nädalapikkuse vastuseisu.

See otsus on suureks tõukeks Ukrainale, kellel võib lähinädalatel hakata nappima vahendeid palkade, pensionide ja muude põhiteenuste eest tasumiseks. Siiski loodab Ukraina endiselt blokeeritud USA abile, et katta 2024. aasta eelarvepuudujääk ja säilitada sõjalised varud, vahendab Wall Street Journal.

ELi liidrid leppisid neljapäeval pärast tippkohtumise eel toimunud läbirääkimisi Orbani ja mitme teise ELi liidri vahel kokku abipaketis – pikaajaliste laenude ja toetuste kombinatsioonis. Orban oli detsembri koosolekul abipaketti blokeerinud.

Kokkuleppe tingimuste kohaselt võidakse Ukraina abipakett kahe aasta pärast üle vaadata, et uurida, kas abi on endiselt vajalik. Kuid Ungari ei saanud vetoõigust, mis oleks andnud talle õiguse abi andmine sel hetkel peatada.

„ELi jätkuv rahaline toetus Ukrainale tugevdab pikaajalist majandus- ja finantsstabiilsust, mis pole vähem oluline kui sõjaline abi ja sanktsioonide surve Venemaale,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski sotsiaalmeedias pärast otsust.

Kokkulepe sõlmiti ajal, kui Euroopa pealinnades ollakse mures, et Venemaa edu Ukrainas võib otseselt ohustada kontinendi julgeolekut. Bideni valitsus on endiselt hädas vastuseisuga Ukrainale kavandatavale 60 miljardi dollari suurusele abipaketile, mida blokeerivad parlamendi Kongressi vabariiklased.

Praeguseks on Venemaa edu Ukrainas olnud minimaalne, hoolimata värske Lääne abi puudumisest. Kuid kuna Venemaa laiendab oma kaitsetööstust ja suurendab kulutusi sõjale, seisab Ukraina silmitsi üha suureneva lõhega kriitilise tähtsusega relvastuses nagu laskemoon, mis toob kaasa hoiatusi, et Kiievi sõjast väsinud sõjaväelased on lähikuudel sunnitud taanduma.

Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius on aasta algusest saati hoiatanud, et Venemaa võib viie aasta jooksul rünnata Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni riike, kui ta Ukrainas lüüa ei saa, samal ajal kui tema Briti kolleeg Grant Shapps hoiatas, et Euroopa on sisenemas uude „sõjaeelsesse” perioodi.

Prantsusmaa president Emmanuel Macron ütles 19. jaanuaril oma relvajõududele peetud kõnes, et Ukraina liitlased peavad tagama, et Venemaa ei saaks Ukrainas võita.

„Venemaa võit tähendaks Euroopa julgeoleku lõppu,” ütles ta.

Enne tippkohtumist ütlesid Euroopa diplomaadid, et blokk kaalub erinevaid võimalusi, et sundida Orbanit abipaketti toetama. Poola peaminister Donald Tusk ütles neljapäeva hommikul tippkohtumisele minnes, et kannatus hakkab seoses Ungari liidriga lõppema.

„Nn Ukraina väsimusega pole probleemi,” ütles Tusk. „Meil on praegu Brüsselis Orbani väsimus… Mida me täna vajame, on tugevdada oma ühtsust Ukraina ümber.”

Arutati ka enam kui 20 miljardi euro eelarvetoetuse blokeeringu säilitamist, mille Brüssel on Orbani valitsuselt korruptsiooni ja õigusriigi põhimõtete tõttu kinni pidanud. Diplomaadid ütlesid, et mõned ELi valitsused kaaluvad protsessi, mis võiks Ungarilt ära võtta osa ELi hääleõigusest.

Lõpuks, pärast kohtumist Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia juhtide ning ELi tippkohtumise juhataja Charles Micheli survestamist ütles Orban teistele liidritele, et tal pole pärast tippkohtumise algust kokkuleppele vastuväiteid.

Detsembris nõustus EL alustama Zelenski valitsusega liitumisläbirääkimisi, mis näitab, et Euroopa toetus Ukrainale on jätkuvalt tugev.

Ungari on väitnud, et EL peaks keskenduma rahu tagamisele Ukrainas, ning kritiseerinud Ukraina ulatuslikku korruptsiooni.

„Brüssel on haaratud sõjapalavikust ja marsib pimesi konflikti. Kuigi meie, ungarlased jääme kindlaks rahu propageerimisele,” ütles peaministri poliitiline direktor Balazs Orban sotsiaalmeedias. „Me keeldume saatmast relvi ja otsustame konfliktis mitte osaleda. Usume, et nagu ka migratsiooni puhul, osutub meie seisukoht sõja suhtes õigeks.”

Ukrainal on tänavu veel ligi 40 miljardi euro suurune rahapuudus. Eeldati, et USA ja ELi rahastamine katab sellest umbes 30 miljardit. Raha sissevoolu hoidmiseks on Ukraina juba kasutusele võtnud erakorralised meetmed eelarveaugu piiramiseks, sealhulgas pankade erakorraline tulumaks ja kodumaise laenamise suurendamine.

Eelmisel aastal andis EL Ukrainale erakorralist eelarvetoetust ligikaudu 20 miljardi ulatuses. Sarnast summat oodati ka selleks aastaks, kuid kuna USA abi on Kongressis kinni jäänud, peavad EL-i juhid otsustama, kas nad kulutavad sel aastal rohkem ja riskivad 2025. aastal puudujäägiga.

Võitlus abipaketi üle toimub ajal, mil Euroopa ametnikud on muutmas oma vaadet Ukraina konfliktile moraalselt ristisõjalt enese alalhoiule.

Esimese 18 kuu jooksul pärast Venemaa tungimist Ukrainasse oli ELi juhtide avalik raamistik Ukraina sõjast kooskõlas idealismiga, mis iseloomustas suurt osa Euroopa geopoliitilistest mõtetest alates külma sõja lõpust.

Euroopa valitsusjuhid hoiatasid, et Venemaal ei tohi lubada rikkuda püha rahvusvahelist põhimõtet maade jõuga hõivamise vastu.

Kuna Venemaa on pealetungil, hakkavad Euroopa ametnikud Ukraina toetuse kogumiseks palju karmimalt rääkima. Lääs peaks seisma Ukraina selja taga külmast omakasust: takistada Venemaa kujunemist võimsaks sõjaliseks jõuks, mis võib rünnata NATO riike, kui USA toetus alliansile katkeb.

„Leiame end uue ajastu koidikul,” ütles Suurbritannia kaitseminister Shapps eelmisel kuul. „Berliini müür on kauge mälestus. Ja oleme jõudnud täisringi… sõjajärgsest sõjaeelsesse maailma.”

Ometi põhinevad uued argumendid kontseptsioonidel, mida suurem osa Euroopast pole kolme rahukümnendi jooksul pidanud tõsiselt kaaluma: sõja ärahoidmine ja jõudude tasakaalu säilitamine mandril.

Võib-olla pole see kusagil tõepärasem kui Saksamaal.

Kui Saksamaa kantsler Olaf Scholz teatas Saksamaa geopoliitilistes väljavaadetes pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse pöördepunktist ehk zeitenwende‘st, näis poliitiline nihe alguses pigem retoorika kui tegelikkus. Suure osa 2022. aastast näis Berliin kartvat saata Ukrainale suuremahulisi ja tipptasemel relvi.

Viimase aasta jooksul on Saksamaa tõusnud USA järel suuruselt teiseks Ukraina toetajaks. Ta kavatseb sel aastal kahekordistada Ukrainale antavat sõjalist abi ning Scholz on kutsunud ELi liikmesriike avalikult üles abi andmist suurendama, mis oli kaks aastat tagasi mõeldamatu samm.

ELi ametnikud ütlesid sel nädalal, et rühm liikmesriike, sealhulgas Saksamaa on sel aastal andnud Ukrainale sõjalist abi juba üle 20 miljardi euro, võrreldes 28 miljardi euroga kahe aasta jooksul pärast sõda. Blokk arutab ka uut Ukraina sõjalist abi, mis võiks vabastada miljardeid täiendavaid rahalisi vahendeid.

Mure Washingtoni tulevase NATOle pühendumise pärast, kui endine president Donald Trump naaseb Valgesse Majja, süvendab hirmu sõjalise ohu ees, millega Euroopa võib Venemaa poolt silmitsi seista.

Venemaa naabruses – Poolas ja Balti riikides – pole sellist ümberhindamist vaja.

Jaanuaris Šveitsis Davosis toimunud Maailma Majandusfoorumil kutsus endine Läti peaminister, praegune Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis oma kolleege üles võtma tõsiselt enne märtsis toimuvaid presidendivalimisi Venemaal ilmunud plakateid, mis kuulutavad: „Venemaa piirid ei lõpe kusagil.” Teistel plakatitel on kirjas: „Alaska on meie!”

„Need on plakatid seinal. Loeme neid. Saame aru. Sellest on jutt. See puudutab imperialistlikku ekspansiooni,” ütles ta. „Ja me peame vastavalt reageerima.”

Kommentaarid
(Külastatud 326 korda, 1 külastust täna)