Ukraina presidendi endine nõunik: Mis sõjast ja võidust me räägime, kui Ameerika ei suuda toota miljon mürsku aastas, aga Põhja-Korea suudab

Mis sõjast ja võidust me räägime, ja 1991. aasta piiride taastamisest, kui Ameerika ei suuda toota miljon mürsku aastas, aga Põhja-Korea suudab, ütles Ukraina presidendi endine nõunik Oleksi Arestovõtš.

Arestovõtš, kes viibib praegu teadaolevalt USA-s, ütles intervjuus Ukraina ajakirjanikule Nikolai Feldmanile, et sõja saatuse määrab see, kas ja kuidas suudetakse New Yorgi hipsterid panna sõjatehases mürske tootma.

Arestovõtš ütles, et Läänel on Ukrainast täiesti ükskõik. Lääs on rahul sellega, et naid said omale 9 miljonit Ukraina põgenikku, mis on palju parem kui 6 miljonit inimest Põhja-Aafrikast. Neid inimesi pole kavatsustki tagasi Ukrainasse lasta.

Arestovõtš ütles, et algul Ukraina suutis üllatada Läänt, kui ei kaotanud sõda kolme päevaga ja võimaldas gaasituru ümber mängida. Aga pärast seda on Läänel Ukrainast ükskõik. Tagatipuks on Lääs aru saanud, et pole valmis suureks sõjaks. Neil pole sõjalist tootmist.

Arestovõtš ütles, et sõjalist tootmist Läänes kiiresti alustada ei saa, kuna selleks on vaja sadadesse miljarditesse ulatuvaid investeeringuid. Ja isegi kui seda teha, pole võimalik aasta või kahega midagi saavutada.

Arestovõtši sõnul küll Läänes armastatakse naerda Vene sõjatehnika üle nagu vanad tankid, Shahedi droonid ja Gaz-62 veokid, aga ta küsib, mis Läänel on sellele vastu panna. Terve Euroopa Liit üritas toota aastaga miljon mürsku, aga ei saanud hakkama. Nüüd tuleb välja, et mürske on vaja 17 miljonit.

Samuti on selgunud, et Lääs polegi valmis sõjaks, neil pole lihtlabast sõjalist tootmist.

„Läänel on püksid rebadel, ta on osutunud alasti kuningaks,” ütles Arestovõtš. Ta ütles, et Lääs lubas suure suuga Venemaa ära isoleerida ja Hiinast eemale tõrjuda. Selle asemel on Lääs toetanud Venemaad 540 miljardi dollariga tänavuse, 2023. aasta 11 kuu jooksul. Kuidas selle taustal mõista sanktsioone ja sõda Venemaaga, küsib Arestovõtš.

Mida aeg edasi, seda vähem näen Läänel võidu võimalusi, märkis Arestovõtš. Nad rõhuvad sellele, et Venemaa on kaotanud 300 tuhat. „Debiilikud, kas Lääs saab endale lubada 300 tuhande inimese kaotust?” küsib Arestovõtš irooniliselt. Ükskõik mis sõjas, ükskõik, milliste väärtuste eest. Näiteks Balti riikide eest.

Arestovõtš märgib, et pärast 10 tuhande kaotamist annavad nad alla ja ütlevad, et hakkame läbi rääkima. Mis on sõda Ameerika moodi? Kaugelt tulistame, lennukitelt toetame, aga kui tuleb miljon inimest, nagu Afganistanis, siis antakse alla.

Millega te aitasite Ukrainat, et ta vastu peaks, küsib Arestovõtš. Anti 160 miljardit, aga Kreekale anti kohe 340 miljardit, kui majandus oli hädas. Ja siis süüdistatakse Ukrainat, et ta pole hakkama saanud.

Arestovõtš on Ukraina väljavaadete suhtes väga pessimistlik. Ta ütles, et ainus võimalus on jätkata pikka sõda ja olla valmis terve rahva hävimiseks. Stiilis, et hävitakse kõik koos. Aga ka sellega on probleem, sest pikk sõda vajab relvastust, mida Ukrainal ega Läänel pole. Venemaa relvad võivad olla küll pärit Põhja-Koreast ja Hiinast ja nad võivad olla kehvemad kui NATO standardile vastavad tipp-relvad, aga erinevus on selles, et nad on reaalselt olemas, mille vastu Läänel midagi panna ei ole.

Kommentaarid
(Külastatud 786 korda, 1 külastust täna)