On oht, et illegaalsed piiriületajad tulevad nüüd läbi loodusliku piiri, hindab piirivalve.

Soome sulgeb kaheks nädalaks kõik idapiiri piiripunktid. See tõstatab küsimuse, kas Soomest varjupaika taotlevad inimesed saavad ületada piiri maismaal, läbi lumiste metsade, vahendab Helsingin Sanomat.

„Nüüd valmistume selleks, et nähtus laieneb maismaapiiridele. Risk on suurenenud, kuid selle kohta pole veel viiteid ega ka tähelepanekuid sellise tegevuse kohta,” ütleb piiriturvalisuse ekspert Topi Räsänen piirivalve staabist.

Tema sõnul on nüüdseks valvet tõhustatud piiri taga ja eriti väljaselgitatud riskikohtades, kust võib immigrante oodata.

„Seetõttu käime ka intensiivsemalt patrullimas, et saaks ära hoida nähtuse leviku looduslikele piiridele.”

Praeguseks eskaleerunud olukorra jooksul on registreeritud neli omavolilise maismaapiiri ületamise juhtumit, kõik Kagu-Soome piirivalve piirkonnas.

Avalikke satelliidipilte vaadates on vähemalt märgata, et Venemaa poolel on vahemaad pikad ja piirilähedane tee tundub kehvas seisus.

Soome ja Venemaa vaheline piir on paljudes kohtades vaid 8-10 meetri laiune puudeta siht. Soome poolel võib olla ka vöökõrgune piirdeaed, mille eesmärk oli hoida lemmikloomi õigel pool piiri. Põhjas leidub põhjapõdratarasid.

Nii et üle piiri saab, nagu aeg-ajalt nähtud, aga see pole lihtne – eriti nüüd, kui talv on alanud.

„Valve maismaapiiril ei ole piiri pikkust ja meie ressursse arvestades pidev. Sellise personali- ja tehnikahulga juures ei saa loomulikult kogu piirijoont 24/7 jälgida,” räägib Räsänen.

„Samuti loodame headele kontaktidele kohalike elanikega, kes annavad meile teada ebatavalistest nähtudest piirilähedastel aladel. Kuid me ei saa kogu aeg igal pool olla,” lisab ta.

Milline oleks katse läbi metsade Vene poolelt Soome minna? Venemaa poolne maastik pole lihtsalt konarlik, vaid seal on näiteks metsateed, mis on vanast ajast, mil Soome Venemaalt puitu ostis.

„On olnud selliseid ajutisi piiriületusi ja muid selliseid. Teame neid täpselt,” räägib Räsänen.

„Üldiselt tuleb talv, tuleb lumi ja on külm. Liikumine on kõikjal raske. Teed ja roopad on olemas, aga tasub tähele panna, et neid on vähe hööveldatud, mistõttu on neil raske liikuda.”

Veel keerulisem oleks, kui peaks ööbima metsas. See nõuaks vastavat varustust ja poleks lihtne isegi kogenud inimesele. Olukord võib kiiresti muutuda eluohtlikuks.

Räsänen ütleb, et piir on pideva järelevalve all.

„Piirivalve teostab pidevalt riskianalüüsi, mis hõlmab ka maastikuanalüüsi, mille alusel kontrolli suunatakse. Me ei saa selle rakendamist avalikkusele avada. Maastikul sõitmine on erinevatel aastaaegadel erinev, seega on ka järelevalve vastavalt juhitud.”

Selge on aga see, et piirivalvurid kasutavad ajutist, alalist ja lendavat kaameravalvet ning erinevaid liikumist või kaalu tuvastavaid sensoreid. Piirivalvurid loodavad saabujate tuvastamisel suuresti ka oma mobiilsetele patrullidele.

„Kui me igal pool riigipiiri iga meetrit füüsiliselt jälgida ei saa, kasutame vajadusel sügavust, tunneme maastikku ja tabame lõpuks sisemaa poolel volitamata piiriületajaid.”

Sügavuse ärakasutamine tähendab, et ebaseaduslikud saabujad avastatakse, kuid need püütakse kinni sisemaal, näiteks piiritsoonis. Seda saab teha eriti kaugetel asustamata aladel.

Soomes on piiritsoon kõige rohkem kolm kilomeetrit sügav, Venemaal võib see ulatuda kümnetesse kilomeetritesse.

„Ma ei kommenteeri, kuidas nad seda jälgivad, aga arvata võib, et märkamatult ka seal kõndida ei saa. Traditsiooniliselt on Venemaa piirivalveteenistus maismaapiiri professionaalselt ja hästi jälginud ning tõhusalt tõrjunud ära loata piiriületuse katsed Venemaalt Soome,” sõnab Räsänen.