Ootamatu pööre: planeeritud maasõja asemel kavandab Iisrael nüüd hoopis „midagi muud”

Kuigi Iisrael lubas nädal tagasi alustada ulatuslikku maasõda Hamasi vastu Gazas, mobiliseerides selleks 300 000 sõdurit, kavandatakse pärast USA presidendi Joe Bideni külaskäiku „midagi muud”.

Algul põhjendati „maalt, õhust ja merel” käivitatava maasõja edasilükkamist vihmase ilmaga, nüüd aga selgub, et seda ei tulegi. See „midagi muud” algab väidetavalt hiljem ja kestab kauem, vahendab Bloomberg.

Enne seda külastasid Iisraeli USA välis- ja kaitseminister ning president Joe Biden. Nad tundsid Iisraelile kaasa riiki tabanud suurima rünnaku puhul viimaste aastakümnete jooksul ning hoiatasid sellele uisapäisa reageerimise eest.

USA jagab iisraeli eesmärki hävitada Hamasi vägi. See on ainuvõimalik maismaarünnakuga, kuna Hamasil on Gazas mitmekümne aasta jooksul rajatud maa-aluste tunnelite ja punkrite võrgustik.  Samas tunneb USA muret ligi 2 miljoni Gaza tsiviilelaniku pärast, samuti Iisraeli plaanide pärast peale kavandatud rünnakut.

Kolm anonüümset Iisraeli ametnikku ütlesid, et USA mõju on praegu suurem kui kunagi varem. USA muretseb eriti sellepärast, et maasõda Gazas võib aktiveerida Iraani poolt toetatud rühmituse Hezbollah. See avab sõjas teise rinde ning käivitab ulatusliku piirkondliku konflikti, mis pöörab pea peale Bideni varasemad ponnistused piirkonnas stabiilsuse saavutamiseks. Iisraeli välisministri Eli Coheni sõnul on president Bideni soov vältida sõja laienemist piirkondlikuks konfliktiks.

Biden märkis, et õigluse peab taastama, aga seda ei saa teha ülepeakaela. Ta tõi näiteks USA reageerimise pärast 11. septembri terrorirünnakuid, mil USA tegi ülepeakaela vihaga reageerides palju vigu. Biden ja USA välisminister Antony Blinken istusid koos Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu, kaitseminister Yoav Gallanti ning opositsiooniliidri Benny Gantziga ja arutasid võimalikke tuleviku variante.

USA esindajad rõhutasid, et kuigi piirkonnas on mitu USA lennukikandjat, tuleb vältida inimohvreid. Samuti survestati Iisraeli võimusid lubama piirkonda humanitaarabi.

Iisraeli endine kaitsejuht, erukindral Amos Gilead ütles, et ühelt poolt tunnistab Bideni vajadust seljatada Hamas, teiselt poolt aga ei soovi ta lõhkuda piirkonnas sõlmitud teisi strateegilisi liitusid ja kokkuleppeid Araabia riikidega.

USA ametnikud rõhutasid, et soovitakse arendada suhteid Iisraeli ja Saudi Araabia vahel, kuigi sõda Hamasiga võib neid kahjustada. Kokkulepe sisaldaks USA julgeolekugarantiisid mõlemale osapoolele. Sel nädalal on selline plaan juba välja käidud.

Endine Iisraeli suursaadik USA-s Michael Oren ütles, et Biden soovib, et Iisrael oleks ettvaatlikum, kui ründab Gazat või põhjapoolset Liibanoni. See paneb Oreni sõnul peaminister Netanyahu väga raskesse olukorda. Sellise surve mõju selgub siis, kui sõda on läbi. USA ilmselt tahab seda, et Netanyahu ja Palestiina liider Mahmoud Abbas istuksid ühise laua taha ja lepiksid kokku kahe eraldi riigi loomises.

Iisraeli välisminister Eli Cohen ütles, et Iisrael loob ilmselt puhvertsooni ümber Gaza, mitte ei taotle piirkonna täielikku hõivamist. Sõja täpsem plaan on salajane ja ilmselt seda alles kujundatakse, aga Iisraeli plaanidest annab aimu see, et anti korraldus 1,1 miljoni palestiinlase evakueerimiseks Gaza maakitsuse põhjaosast lõuna poole. Selle sisse jääb ka Gaza linn.

Sellist asja peetakse aga võimatuks, sest Iisrael soovib ühelt poolt tagada oma elanike turvalisus, aga teiselt poolt on valmis selle saavutamiseks hävitama suurel hulgal tsiviilelanikke. Arvatakse, et Iisrael soovib alustada suurt maasõda Gaza põhjaosas, kus Hamas on end sisse seadnud. Samas aga vajab Iisrael selleks teiste riikide toetust, sest sellest saab pikk sõda. Arvatakse ka seda, et Iisraeli kindralid tegelikult ei oota, et suudavad Hamasi täielikult välja juurida.

Kommentaarid
(Külastatud 980 korda, 1 külastust täna)