Kas Ukraina vasturünnak on ebaõnnestunud? Soome asjatundja: Venemaa on vigadest õppinud

Ukraina vastupealetungi algusest on möödunud neli kuud. Pekka Toveri sõnul on Ukrainal olnud edu, kuigi läbimurdest on asi kaugel.

Ukraina vastupealetungi edenemine maismaarindel on olnud loid. Selle asemel on Ukrainal õnnestunud oma löökidega suurendada survet Vene mereväele Venemaa okupeeritud Krimmis ja mujal, vahendab MTV.

Üks Ukraina viimase aja suurimaid saavutusi oli septembris Sevastoopolis toimunud raketirünnak Venemaa Musta mere laevastiku peakorterile.

Viimaseid kuid analüüsinud rahvasaadik ja endine kaitseväe luurepealik Pekka Toveri nendib MTV uudistele, et vasturünnak Ukrainas ei ole edenenud nii, nagu Lääs lootis.

Edasiminek on olnud väga aeglane, Ukraina väed on parimal juhul edasi liikunud vaid paarkümmend kilomeetrit.

Toveri ei nimetaks aga vasturünnakut siiski läbikukkumiseks – veel.

Nad on jõudnud esimese kaitseliinini ja tekitanud sinna väikese avause, mis on Venemaa jõudu kõvasti kurnanud ja sundinud Venemaad reageerima, märgib Toveri.

„On veel ennatlik väita, et vasturünnak on täielikult ebaõnnestunud, kuid on selge, et see pole soovitud sihtgraafikus,” ütleb Toveri.

Venemaa viis hiljuti mitu Musta mere laevastiku laeva Krimmi poolsaarel asuvast Sevastoopoli sadamast välja.

Toveri sõnul on see selge märk sellest, et Venemaa Musta mere laevastik on oma missiooniga haledalt läbi kukkunud.

Merevägi pole suutnud kaitsta isegi oma peamist baasi Sevastoopolit. Seetõttu on Venemaa poolele viidud kõige väärtuslikumad laevad ehk 2–3 fregatti, allveelaevad peale ühe ja suured dessantlaevad.

Lisaks on Ukrainal õnnestunud murda Venemaa mereblokaad, nendib Toveri.

Kui rünnak algas, alustas Venemaa mereblokaadi ja pikka aega õnnestus Ukrainal vastavalt kokkuleppele läbi Musta mere viia vaid mõned viljalaevad.

Nüüd on Venemaa pidanud Krimmi lähedal taganema ja tundub, et kaubaliiklus liigub juba Rumeenia ja Bulgaaria ranniku lähedale ning mereblokaad on murtud.

Kuigi Ukrainal on merel edu olnud, ei ole edu maa peal edenenud nii, nagu oleks lootnud Lääs ja kindlasti ka Ukraina ise. Toveri arvab, et see pole mingi üllatus, sest jõusuhted on võrdsed.

Rindejoon on peaaegu tuhat kilomeetrit pikk. Mõlema riigi rindel on umbes pool miljonit sõdurit. Raskerelvastust vaadates on seis umbes 50-50.

Tavaliselt öeldakse sõjaliste operatsioonide kohta, et ülekaal peaks olema 3-6-kordne, kui tahad läbimurret saavutada. Ukrainal seda ilmselgelt pole isegi piirkondlikult.

Toveri märgib, et Venemaa on juba mitmeid kuid valmistanud ette oma kaitseliine ja külvanud maastikule miljoneid miine.

Miinid on suurim probleem. Ukraina ei ole suutnud kiiresti liikuda, kuid on pidanud aeglaselt puhastama miinivälju pideva suurtükitule ja muu tugeva tule all. See on põhjustanud selle väga aeglase arengu.

Kuigi Venemaal on olnud suuri ebaõnnestumisi, eriti rünnaku algfaasis, on vigadest õpitud ning kaitset on tehtud oskuslikult, eeliseid ära kasutades, ütleb Toveri.

Näiteks Venemaa kasutuses olevad droonid hoiavad tõhusalt ära Ukraina üllatusrünnakud avatud maastikul.

Nüüd on küsimus, kui kaua jätkab Venemaa ilma edasiliikumiseta kaitseliinil. Pekka Toveri usub, et ründaja on läinud üle strateegilisele kaitsele.

Venemaa on teatanud, et neil puudub võime Ukrainat vallutada, nende väed ei ole võimelised sügavate sihtmärkidega pealetungiks. Kindlustustega, varusid ohverdades ja suurtükiväge kasutades hoiavad nad kinni Ukrainast võetut.

Toveri märgib, et olukorra stagneerumine teenib peamiselt Venemaa huve. Donbassist hoitakse hammastega kinni ja oodata on kahte asja. Et läänes hakkab igav ja et Venemaa oma kaitsetööstus ehitatakse üles.

Kommentaarid
(Külastatud 511 korda, 2 külastust täna)