Vene sõjalaev tulistas rakette Läänemerel – seda on varem juhtunud harva

Rakettide laskmised Läänemerel pole Venemaa mereväes just tavaline õppus, ütles täna kolmapäeval, 20. septembril väljaandele Ilta-Sanomat riigikaitse kõrgkooli meresõjapidamise õppejõud komandör Anssi Munkki.

See pole ainulaadne, aga ma ütleks, et seda ei pruugi igal aastal juhtuda, kommenteeris Munkki.

Venemaa kaitseministeerium teatas kolmapäeval, et Läänemere laevastiku raketilaev Stoikii tulistas mereväe õppusel rakettidega õhu- ja maapealseid sihtmärke. Ministeerium ei teatanud laskmiste ega õppuse toimumise aega.

Stoikii kodusadam on Kaliningradi oblastis asuv Baltiisk. Munkki peab tõenäoliseks, et rakettide tulistamised toimusid Läänemere lõunaosas.

Munkki sõnul on rakettide tulistamisega tavaliselt seotud palju tegureid, näiteks tehnilised ja väljaõppe põhjused.

Võib juhtuda, et kõnealusel laeval on tehtud hooldus- või moderniseerimistöid. Tahetakse testida, et kõik süsteemid töötavad, hindab Munkki.

Rakettide tulistamine nõuab pikka planeerimist ja täpseid ettevaatusabinõusid.

Rakettide tulistamist, eriti Läänemerel, on üsna keeruline korraldada. Seda tahetakse teha nii, et ei tekiks ohtu kõrvalistele, räägib Munkki.

Venemaa kaitseministeeriumi pressiteates öeldi, et tulistamiste turvalisust jälgis kümmekond laeva. Tulistamiste tõttu anti vastavaid ohuteateid ka mere- ja lennuliiklusele.

Alati, kui venelased kasutavad rasket laskemoona, teevad nad teateid reserveeritud alade kohta ja kuulutavad need laevadele ohtlikuks. See on tavaline praktika, seda tehakse kõikjal maailmas, märgib Munkki.

Õppusel tulistas raketilaev õhutõrjesüsteemi Reduti raketiga õhusihtmärki. Munkki sõnul näitab Venemaa kaitseministeeriumi avaldatud video, et laev tulistas merepealset sihtmärki raketiga Kh-35.

See on mitmeotstarbeline rakett, mida saab tulistada laevalt või lennukilt. Sihtmärk on alati merepinnal.

Munkki kirjeldab raketti Kh-35 kui kerget, kuid hävitavat tiibraketti. Selle lennuulatus on olenevalt versioonist 130–260 kilomeetrit. Lahinglaeng kaalub 145 kilogrammi.

Soome parlamendi riigikaitse komisjoni esimehe Jukka Kopra sõnul võiks Venemaa soovi korral Soomet mereväeõppustega survestada. Neile reserveeritud piirangualad rahvusvahelises meretsoonis võivad lämmatada laevaliiklust Soome sadamatesse, hindas Kopra esmaspäeval Kouvola julgeolekukonverentsil.

Selline asi võib loomulikult juhtuda, kommenteeris komandör Munkki. Nii on Venemaa tegutsenud Mustal merel alates Ukraina-vastase agressioonisõja algusest.

Venemaa on Musta mere rahvusvahelistes vetes välja kuulutanud erinevad ohu- ja piirangualad, mis on takistanud viljasaadetisi Ukraina sadamatest. Munkki sõnul on piirangualade kasutamine erinevate merekoridoride loomiseks rahvusvaheliste lepingutega kooskõlas.

Ohualade kuulutamine on rahvusvahelistel veealadel täielikult lubatud. Seda saab teha, ütles Munkki.

Siiski on vaieldav, kui suuri alasid saab sõjaväeõppustega piirata ja kui kaua võivad piirangud kehtida.

Munkki märgib, et Läänemere mereliikluse piirangud tabaksid ka Venemaad. Suurem osa Soome lahe mereliiklusest kulgeb endiselt läbi Venemaa sadamate ja see on Venemaale eluliselt tähtis.

Oleksime üsna erandlikus olukorras, kui Venemaa tahaks Läänemerel liiklust tõesti suures mahus keeruliseks muuta. Ma näeksin, et praeguses olukorras on kindlasti vastupidi, ütles Munkki.

Sujuv ja tõrgeteta liiklus Läänemerel on Venemaale sama oluline kui teistele rannikuriikidele. Igal juhul ei taha Venemaa, et laevafirmad kannaksid riske ja lisakulusid. Hetkel ei ole see Venemaa huvides, märgib ta.

Siin on video asja kohta:

Kommentaarid
(Külastatud 1,035 korda, 1 külastust täna)