Suurbritannia relvajõudude juht on kuulutanud, et maailm muutub „järjest ohtlikumaks”, kuna pinged suurriikide vahel mitmes võtmepiirkonnas on „keemas”.
Briti sõjaväe ülemjuhataja admiral Sir Tony Radakin kirjeldas viimast kuut kuud kui „kõige sündmusterohkemat ja rahutust tekitavamat ülemaailmsetes asjades pärast külma sõja lõppu – ilma optimismi või lootuseta, mis kaasnes Berliini müüri langemisega”, vahendab Daily Mail.
Kaitsejõudude ülem tõi vaid mõne näitena maailma katastroofi poole liikumises Vladimir Putini sõja Ukrainas, Hamasi 7. oktoobri rünnakud Iisraeli vastu ning Hiina ja Iraani üha enesekindlama hoiaku.
Sir Tony ütles eile Washingtonis peetud kõnes koledat väljavaadet tutvustades: „Euroopas on meil sõda, millel pole lõppu näha… Lähis-Idas Iisraelis on eelmise aasta oktoobris toimunud barbaarsed rünnakud, nagu kartsime, aidanud kaasa piirkondlike pingete sütitamisele… Põhja-Korea on sama sõjakas nagu kunagi varem (ja) Hiina hoiak muutub veelgi enesekindlamaks.”
„Kogu maailmas tundub, et kaua kestnud pinged hakkavad üle keema,” hoiatas ta, kuid jätkas, et lääneriigid suudavad rahutud ajad üle elada, kui nad „jäävad tugevaks, hoiavad kokku ja näevad selle läbi”.
USA kadunud kaitseministri järgi nime saanud Ash Carteri üritusel esinedes selgitas Sir Tony oma seisukohta, et tänapäeva probleemid on keerulisemad kui kunagi varem, kuna lääne rivaalid püüavad vaidlustada rahvusvahelist korda.
„Need väljakutsed muutuvad üha segunevamaks ja hägusemaks – olgu selleks siis Putini ja Xi vaheline „piiranguteta” partnerlus… Iraani droonide ja Põhja-Korea laskemoona kasutamine Venemaa poolt Ukrainas… või Moskva, Pekingi ja Teherani valmisolek õõnestada naftasanktsioone – nn kõrvalehoidmise telg.”
„Ja siis palju vaiksemalt on meie julgeolekut reguleeriv arhitektuur lagunemas, kuna relvastuskontrolli lepingud aeguvad, piirkondlikud foorumid kaovad ja need vihjeliinid, mis kunagi ületasid lõhe, nüüd vaikivad,” jätkas ta.
„Lähis-Idas on eelmise aasta oktoobris Iisraelis toimunud barbaarsed rünnakud, nagu me kartsime, sütitanud piirkondlikke pingeid… Samal ajal on Põhja-Korea sõjakam kui kunagi varem.”
Kuid ta julgustas oma kuulajaskonda, et Suurbritannial ja tema lääneliitlastel on nende raskuste ületamiseks võimekus ja strateegilised eelised, tingimusel et nad suudavad koostööd teha nii sõjalises kui ka laiemas poliitilises mõttes.
Ta kutsus üles „taastama riigimehelikkust” ja pühenduma peamiste julgeolekupartnerluste nagu NATO ja AUKUS, ning rahvusvaheliste lepingute ja kokkulepete eeliste maksimeerimisele.
„Lääne valitsused saavad soovi korral kasutada tohutut kollektiivset võimu, mis on kõigist suurim strateegiline eelis – valikuvõimalus,” ütles ta.
„Ühendkuningriigi valitsus otsustas paranevate majandusväljavaadete taustal investeerida 2,5 protsenti meie rahvuslikust rikkusest kaitsesse,” sõnas ta.
„See tähendab, et me saame jätkata Ukraina toetamist… viia läbi meie relvajõudude moderniseerimine… tuumaheidutusvõime uuendamine… Teostada AUKUSE ambitsioonid,” märkis ta.
„Kuid see tähendab ka, et saame õppida Ukraina sõjast ja tegeleda oma puudujääkidega.”
Sir Tony lõpetas oma kõne, meenutades D-päeva, mil liitlaste väed tungisid Normandia randadele ja suutsid lõpuks tuua natside allakäigu ja lõpetada Teise maailmasõja.
Ta kutsus lääne partnereid üles näitama üles tohutut julgust ja selget eesmärgitunnetust, et toetada „avatud ja vaba rahvusvahelist süsteemi”.
„Kõigis kahekümnenda sajandi suurtes konfliktides võitis lääs, sest me mõistsime, mis on kaalul,” sõnas ta.
„See oli tõsi ka Teises maailmasõjas. See oli kindlasti tõsi külma sõja ajal. Ja see pole vähem oluline 21. sajandi edu eeltingimus,” teatas ta.
„Meie suurim tugevus meie ees seisva ülesande täitmisel on just need asjad, mida me püüame hoida ja kaitsta,” märkis ta.
„Meie valmisolek üksteisega kaubelda ja koostööd teha. Meie majanduste tugevus ja ühenduvus. Meie ühtsus ja ühtekuuluvus ning otsus järgida ühiseid reegleid ja väärtusi,” ütles ta.
„Praegu on ülesandeks jääda tugevaks, hoida kokku ja näha see läbi,” lõpetas ta.
