Lahingutes palju paremini relvastatud Vene vägede vastu seismiseks on Ukraina sõduri Batjari üksusel vähe võimalusi.

Laastavad Venemaa liugpommid, mis võivad Ukraina õhutõrjete levialast väljas kukutada kuni 1,5 tonni lõhkeainet, järavad uue taktikaga Batjari meeste positsioone, vahendab ABC News.

Ta ütles aga, et taganemine ei too kaasa ohutust – tagumised kaitseliinid, mis on mõeldud neile varju pakkuma, praktiliselt puuduvad.

Laskemoona puudus sunnib arvulises vähemuses Ukraina sõdureid küla küla järel loovutama, sealhulgas kolm pühapäeval, kuna Avdijivkat ümbritsevas maapiirkonnas toimuvad intensiivsed lahingud peaaegu kolm kuud pärast strateegilise linna langemist Venemaa kätte.

„Tuleb suurendada kindlustuste ehitamise tempot… et taganedes taanduksime ettevalmistatud positsioonile,” ütles üksuse ülem Batjar, kes andis vastavalt brigaadi protokollidele ainult oma sõjaväelise hüüdnime. „Need kindlustused ei ole piisavad.”

Avdijivka langemise järel räsitud Ukraina kiirustab rindejoontele rajama betoonist kindlustatud kaevikuid, rebaseauke, laskepositsioone ja muid barrikaade. Kuid halastamatud Vene mürsud, varustuse puudumine ja halvav bürokraatia kimbutavad ehitust kogu tohutul 1000-kilomeetrisel rindel, kui on oodata uut Venemaa pealetungi, rääkisid Ukraina sõdurid, valitsusametnikud ja ehitusfirmade juhid agentuurile Associated Press.

Eelmisel kuul USA parlamendis Kongressis vastu võetud kauaoodatud abipakett peaks aitama Ukrainal tulejõu puudust kaotada. Kuid kuni täienduste saabumiseni, mis võib võtta nädalaid, jätkab Venemaa Ukraina nõrkuste ärakasutamist.

Ukraina on sel aastal eraldanud ulatusliku kindlustusvõrgu ehitamiseks ligi 38 miljardit grivnat (960 miljonit dollarit). Sõdurid väidavad, et see oleks pidanud juhtuma eelmisel aastal, kui Ukrainal oli lahingutes ülekaal, mitte praegu lahingutuhinas.

Lisaks kaevikutele ja muudele barrikaadidele hõlmab kihiline süsteem miine ja tankitõrjetakistusi, mida nimetatakse „draakoni hammasteks”, mis tavaliselt ehitatakse valmis enne lahingutegevust. Venemaa valmisolek kandis vilja Kiievi ebaõnnestunud vastupealetungil eelmisel suvel: Ukraina hoogu pidurdasid Zaporižja oblastis Moskva ulatuslikud kindlustused.

Kuid Ukraina oli aeglane eeskuju järgima; Tõelist edu saavutati alles sel kevadel, kui ilmaolud paranesid. Märtsis teatas president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina ehitab kolmele kaitseliinile 2000 kilomeetrit kindlustusi.

„Vastutuse puudumine oli. … Inimesed ei saanud aru, et kindlustused võivad päästa su elu, kui sa seda ette teed,” ütles Avdijivka piirkonna 47. brigaadi jalaväeülema asetäitja Oleksandr, kes andis sõjaväereeglite kohaselt vaid eesnime.

„Paljud inimesed arvasid, et meil pole vaja selliseid kaitseliine ette valmistada. Nad ei oodanud Venemaa uut pealetungi,” sõnas ta.

Erinevalt Venemaast ei ole Ukrainal võimalust tuhandeid vange seda tööd tegema sundida. See tähendab, et eesliinil olevad Ukraina sõdurid peavad nii võitlema kui ka kaevama oma kaevikuid.

„Mõlemat korraga on väga raske teha,” ütles Oleksandr.

Teise liini ehitamine, 2–5 kilomeetrit rindejoonest tagapool ja Vene suurtükiväe tegevusulatuses on Ukraina väheste ressurssidega insenerijõudude ülesanne. Kolmanda liini, mis asub lahingust kaugemal, ehitavad ettevõtted sõjaliste lepingute alusel.

Ukraina puuduliku valmisoleku põhjused tulenevad iseseisvumisjärgsetest aastatest, mil ta alustas oma sõjaväe vähendamist, kuna ei saanud endale lubada Nõukogude Liidult päritud suurte jõudude ülalpidamist. Riigi inseneriväeosad kaotati, kuni järele oli jäänud vaid käputäis. Seadmed, sealhulgas ekskavaatorid ja adrad, mida praegu nii hädasti vaja on, müüdi maha.

„Astusime sõtta ilma millegita,” ütles anonüümseks jääda soovinud Ukraina inseneriväe sõjaväelane, et rääkida avameelselt ettevalmistuse puudumisest. Kui ta oktoobris Ukraina idaosas kindlustusi ehitama saabus, oli tema üksusel vaid vananenud 1960ndatest aastatest pärit varustus ja labidad, ütles ta.

„Vastavalt sellele tegimegi sellised kaevikud,” sõnas ta.

Ukraina piisavate kaitseliinide puudumine on aidanud Venemaal saavutada märkimisväärset sõjalist edu ning pidev vaenlase tuli takistab ehitamist.

Viis komandöri Avdijivkas ja Tšassiv Jaris, mis on olnud Venemaa halastamatu rünnaku all ütlesid, et ilma hästi ettevalmistatud positsioonideta ei suuda nad maastikul kanda kinnitada ega kaitsta ilma suuri kaotusi kandmata.

Donetski oblastis strateegilises mäe otsas asuvas Tšassiv Jaris aitas kindlustuste puudumine Venemaal edu saavutada.

Märtsi keskel toodi kohale Ukraina 67. brigaad, et hoida positsioone linnast umbes 3 kilomeetri kaugusel. „Mul on raske neid kirjeldada kui „positsioone”,” ütles anonüümseks jääda soovinud Ukraina sõjaväelane, et ebaõnnestumisi avameelselt arutada.

Ta ootas kaevikuid, kaevikute labürinti ja tulistamispositsioone, kuid ta leidis eest hulga süvendeid, mis olid vaevu piisavalt suured, et suurtükirünnakute ajal neisse peituda.

Tule all „ronisid sõdurid aukudest välja ja hakkaksid üksteise suunas kaevama, et nende vahel oleks vähemalt mingi seos,” ütles ta. Pinnas oli nii liivane, et kui mürsud tabasid, lagunesid kaevatud kaevikud.

Kuna neil polnud kuhugi varjuda ja vahendeid venelaste rünnakutele vastu seismiseks, taganesid nad 2 kilomeetrit. Ta ütles, et hukkus või läks kaduma üle 100 Ukraina sõduri.

„Me kaotasime väeosaülemad, rühmaülemad, kompaniiülemad ja seersandid,” ütles ta. „See tähendab, et me kaotasime kogu brigaadi selgroo.”

Üksuse väljaviimine aprilli alguses viis selleni, et Ukraina peastaap saatis selle laiali. Brigaadi süüdistati kaotuses, kuid komandörid ütlesid, et neil pole kunagi olnud edu saavutamiseks ressursse.

Et kiirustada ehitamist kolmandal kaitseliinil, sõlmiti ehitusettevõtetega lepingud ilma tavapärase pakkumismenetluseta.

„Aega ei olnud,” ütles Harkivi oklasti kuberner Oleh Sõnehubov.

See samm kiirendas tegevust, kuid tekitas muret võimaliku korruptsiooni pärast – Sõnehubovi sõnul on mure liialdatud. „Uskuge mind, meil on nii palju tšekke ja bilanssi ning riigiasutusi, mis järelevalvet teostavad, et midagi varastada on võimatu,” sõnas ta.

Teine väljakutse oli leida ettevõtteid, kes oleksid valmis riskima. Nad seisid silmitsi mitmekihilise bürokraatiaga, et saada palka, samal ajal kui nad langesid tohutu surve alla kiiresti töötada.

Üks Sumõ oblasti töövõtja ütles, et peab rahastuse saamiseks pöörduma poole tosina valitsusametniku poole.

„Paljud inimesed ei taha seda teha,” ütles Donetski oblasti Marinka piirkonna ehitusettevõtte direktor. Kõik kindlustused, mille ehitamiseks tal on leping, oleks pidanud püstitama 2014. aastal, kui Venemaa esimest korda Ukrainasse tungis, ütles ta.

„See on meie juhtkonnale suur küsimus: miks nad ei ostnud varustust, mida sõjaväeinsenerid oma töö tegemiseks vajasid? Miks nad ootasid, kuni asjaga on kiire?” ütles direktor, kes nagu ka teised ettevõtte ametnikud rääkis anonüümselt, et arutada tundlikke sõjaväelepinguid.

Teise eesliini kindlustuste jaoks betooni tarniva ettevõtte omanik ütles, et mõned piirkondlikud ametnikud, kes survestasid neid kiiresti ehitama, ilustavad olukorda. „Ma nägin arve ja teades, mida ma varude kohta tean, siis tean, et need ei saa tõsi olla,” ütles ta.

Ja siis on Venemaa rünnakud. Droonid jälgivad ehitustegevust juba kolmanda kaitseliinini ja ründavad rutiinselt töötajaid.

Kuberneri sõnul sai Harkivi oblastis viimase kuu jooksul surma vähemalt neli ehitustöölist. Lisaks hävis 10 ühikut tehnikat.

„Vaenlane näeb kõike,” ütles ta.