Vene president Vladimir Putin teatas tänase neljapäeva, 9. mai hommikul Moskva lumisel Punasel väljakul võidupüha tähistamise ajal peetud kõnes, et tema tuumajõud on ülemaailmseks sõjaks valmistudes täielikus lahinguvalmiduses.

Kõrgeimate ametnike, relvajõudude liikmete ja miljonite kodus jälgivate venelaste poole pöördudes ütles Venemaa president, et Kreml teeb kõik, et vältida ülemaailmset vastasseisu, kuid hoiatas, et tema sõjavägi on valmis tõrjuma mis tahes ohu tema riigi julgeolekule, vahendab Daily Mail.

Pärast vaikuseminutile kutsumist lõpetas Putin oma monoloogi sõnadega: „Venemaa poolt! Võidu nimel! Hurraa!”, andes tuhandetele sõduritele märguande kolmeks valjuks hõiskeks.

Tuhanded sõjaväelased osalesid paraadil Punasel väljakul, et tervitada oma juhti, millele järgnes hirmuäratav mandritevahelise ballistilise raketi (ICBM) Yars stardiseadme esitlus klassikalises tuumavõimekuses.

Kuid enam kui kaks aastat pärast Ukraina sõda oli tänavusel rongkäigul viimaste paraadidega võrreldes sõjatehnikat puudu – vaid üks Teise maailmasõja aegne tank sõitis läbi Moskva kesklinna, saatmas veidi rohkem kui paar mobiilset raketiheitjat.

Varasematel aastatel on Punasele väljakule suundunud terved tankide, soomukite ja igasuguse muu rasketehnika diviisid.

Võidupüha, mida tähistatakse iga aasta 9. mail, tähistab Venemaa natsi-Saksamaa lüüasaamist Teises maailmasõjas – lahutamatu osa riiklikust identiteedist, mille Putin on muutnud oma veerandsajandi pikkuse võimu tugisambaks – ja õigustuseks tema sisenemisele Ukrainasse.

„Võidupüha ühendab kõiki põlvkondi,” ütles Putin tänahommikuses kõnes.

„Me läheme edasi oma sajanditevanustele traditsioonidele toetudes ja oleme kindlad, et üheskoos tagame Venemaa vaba ja turvalise tuleviku.”

Ta tunnustas Ukrainas sõdivaid vägesid nende julguse eest ja kritiseeris „kollektiivset läänt”, süüdistades seda „piirkondlike konfliktide, riikide ja religioonidevahelise tüli õhutamises ning püüdes ohjeldada suveräänseid ja sõltumatuid globaalse arengu keskusi”.

Venemaa-Lääne pingete keskel, mis on tõusnud kõrgeimale tasemele pärast külma sõda, tõi Putin välja ka teise karmi meeldetuletuse Venemaa tuumajõu kohta.

„Venemaa teeb kõik, et vältida ülemaailmset vastasseisu, kuid ei luba kellelgi meid ähvardada,” ütles ta. „Meie strateegilised jõud on lahinguvalmiduses.”

Võidupüha tähistamisel on Moskva militaristliku võimekuse demonstreerimiseks tavaliselt nähtud palju vaeva – viimastel aastatel on Kremlist mööda liikunud kõikvõimalikku raskerelvastust, sealhulgas erinevaid mandritevahelisi ballistlikke rakette ja tankidiviise.

Ja kuigi tänasel rongkäigul oli suhteliselt puudu sõjavarustusest, marssisid Vene sõjaväelaste leegionid siiski üksmeelselt läbi Punase väljaku halli tuisuse taeva all, kui Putin koos Valgevene presidendi Aleksandr Lukašenkaga seda vaatas.

Paraad lõppes lühikese ülelennuga, milles osalesid sõjalennukid Su-30SM, MiG-29 ja Su-25, mis levitasid Venemaa trikoloori värve üle taeva.

Paraade peeti üle kogu riigi, tänavapidusid ja paraade nähti idas kuni Vladivostokini, mis asub Moskvast peaaegu 6000 kilomeetri kaugusel.

Kuigi 79 aastat pärast Berliini langemist Punaarmee kätte on jäänud vähesed veterane sõjast, mida Venemaa nimetab Suureks Isamaasõjaks, on võit Natsi-Saksamaa üle endiselt riigi võimekuse kõige olulisem ja laialdaselt austatud sümbol.

Tänased pidustused kogu Venemaal, mida juhtis sel nädalal oma viiendat ametiaega alustanud Putin, tuletavad meelde sõjaaegset ohverdust selle kõige olulisemaks ilmalikuks pühaks.

Nõukogude Liit kaotas sõjas umbes 27 miljonit inimest. Paljud ajaloolased peavad seda hinnangut konservatiivseks, kuna see tõi kaotusi peaaegu igale perekonnale.

Natsiväed vallutasid 1941. aasta juunis sisse tungides suure osa Nõukogude Liidu lääneosast, enne kui nad tõrjuti tagasi Berliini, kus varemeis pealinna kohale heisati NSV Liidu sirbi-vasara lipp.

USA, Ühendkuningriik, Prantsusmaa ja teised liitlased tähistavad sõja lõppu Euroopas 8. mail.

Tohutud kannatused ja ohvrid sellistes linnades nagu Stalingrad, Kursk ja Putini kodulinn Leningrad – nüüdne Peterburi – on endiselt võimas sümbol riigi suutlikkusest ületada näiliselt ülekaalukaid väljakutseid.

Alates võimuletulekust 1999. aasta viimasel päeval on Putin muutnud 9. mai oma poliitilises tegevuskavas oluliseks osaks, mis hõlmab sõjalise jõu demonstreerimist.

Üle Punase väljaku veerevad tankide ja rakettide kolonnid ning pea kohal möirgavad hävitajate eskadrillid, kui temaga ühinevad medalitega veteranid, et paraadi üle vaadata.

Paljud kannavad traditsiooniliselt võidupühaga seostatavat musta-oranži Georgi linti.

71-aastane Putin räägib sageli oma perekonna ajaloost, jagab mälestusi oma isast, kes võitles linna piiramise ajal rindel ja sai raskelt haavata.

Nagu Putin jutustab, tuli tema isa, samuti nimega Vladimir, sõja ajal sõjaväehaiglast koju, kus nägi töölisi, kes üritasid tema näljast surnuks kuulutatud naist Mariat ära viia.

Putini isa aga ei uskunud, et ta suri – ütles, et kaotas näljast nõrkenuna lihtsalt teadvuse.

Nende esimene laps Viktor suri piiramise ajal, kui ta oli 3-aastane, üks enam kui 1 miljonist Leningradi elanikust, kes suri 872-päevase blokaadi ajal, enamik neist nälga.

Putin kandis mitu aastat fotot oma isast võidupühal marssides – nagu ka teised, kes austasid sõjaveteranidest sugulasi – nn surematus polgus.

Need meeleavaldused peatati koroonaviiruse pandeemia ajal ja seejärel taas julgeolekuprobleemide tõttu pärast lahingute algust Ukrainas.

Osana oma jõupingutustest nõukogude pärandit kindlustada ja maha suruda kõik katsed seda kahtluse alla seada on Venemaa kehtestanud seadused, mis kriminaliseerivad „natsismi taastamise”, mis hõlmab mälestusmärkide „rüvetamise” karistamist või Teise maailmasõja ajaloo Kremli versioonide vaidlustamist.

Kui ta saatis 24. veebruaril 2022 väed Ukrainasse, kutsus Putin uuesti esile Teise maailmasõja, püüdes õigustada oma tegevust, mida Kiiev ja tema lääneliitlased mõistsid hukka kui provotseerimata agressioonisõda.

Putin nimetas Moskva peaeesmärgiks Ukraina denatsifitseerimist, kirjeldades Ukraina presidenti Volodõmõr Zelenskit, kes on juut ja holokaustis sugulasi kaotanud, kui neonatside valitsuse juhti.

Putin püüdis maha teha Ukraina austust mõnedele oma natsionalistlikele juhtide, kes tegid Teises maailmasõjas natsidega koostööd, kui märki Kiievi väidetavast natsisümpaatiast.

Paljud vaatlejad näevad Putini keskendumist Teisele maailmasõjale osana tema püüdlustest taaselustada NSV Liidu mõjuvõimu ja prestiiži ning tema toetumist nõukogude tavadele.

„Just pidev eneseidentifitseerimine NSV Liiduga kui natsismi võitjaga ja muu tugeva legitiimsuse puudumine sundis Kremlit kuulutama „denatsifitseerimise” sõja eesmärgiks,” ütles Nikola Epplee väljaandele Carnegie Russia Eurasia Center’ile antud kommentaaris.

Tema sõnul on Venemaa juhtkond „lukustunud maailmavaatesse, mida piirab nõukogude minevik”.