Rohkem kui aasta pärast seda, kui Moskva ei suutnud saavutada eesmärki kiirest võidust Ukrainas, on Venemaa sõjavägi lahinguväljal pidevalt kohanenud, minnes üle Ukraina ja Lääne kurnamise strateegiale.

Vene sõjaväe kehv jõudlus sõja algusaegadel šokeeris paljusid Läänes ja võimaldas lõpuks Ukrainal suurema osa Venemaa edasitungist seisma panna ja seejärel tagasi pöörata, vahendab Wall Street Journal.

Kuid Venemaa on sellest ajast alates õppinud oma vigadest ja kohanenud viisil, mis võib muuta Ukraina jaoks keeruliseks Vene vägede välja tõrjumise oma territooriumilt.

Pärast seda, kui Ukraina eelmise, 2022. aasta sügisel Harkivi oblastis hõlpsalt läbi Venemaa liinide tuiskas, veetis Moskva kuid, et valmistada ette tohutut kaitset enne Ukraina praegust vasturünnakut riigi lõunaosas. Moskva kasutab ka droone Ukraina positsioonide uurimiseks ja ründamiseks viisil, millele Kiievil on olnud raskusi vastata.

Selle tulemusena on Ukraina väed viimastel kuudel aeglaselt edasi liikunud, seistes silmitsi tihedate miiniväljadega, samal ajal kui Vene helikopterid, tankitõrjeraketid ja suurtükid neid ära nopivad.

„Oleme näinud päris paljusid valdkondi, kus nad kohanevad, ja loomulikult pöörame sellele suurt tähelepanu,” ütles intervjuus USA õhujõudude kõrgeim ülem Euroopas kindral James Hecker.

Kindlasti peab Venemaa sõjavägi – millel on üle 270 000 hukkunu ja haavatu, kui tema armee on mõnede Lääne hinnangute kohaselt kaotanud enam kui 50 protsenti oma „lahingutõhususest” – tegema aastaid vältava sõja jätkamiseks sügavamaid muudatusi.

See kannatab endiselt nõukogude stiilis ülalt-alla struktuuri tõttu, mis annab rindel kohalikele ülematele vähe initsiatiivi ja eelistab Moskva poliitilisi eesmärke lahinguväljal tehtavate otsuste tegemise ees. Kulus mitmeid kuid ja tuhandeid inimelusid, et vallutada Ukraina idaosas vähese strateegilise väärtusega linn Bahmut pärast seda, kui Kreml määratles selle peamise sihtmärgina. Venemaa on jätkanud kümnete tuhandete sõdurite saatmist linna kaitsmiseks, kus ta võttis oma ainsa suure võidu alates sõja alguskuudest.

Veelgi enam, Venemaa on praegu suures osas kaitsepositsioonil, kui ta üritab Ukraina rünnakut tagasi hoida, ja armeedel on palju lihtsam kaitsta kui rünnakule minna. Analüütikud ja Lääne ametnikud väidavad, et Venemaa on praeguseks oma ründevõime ammendanud ja ei suuda edeneda Ukraina idaosas, kus ta ikka veel üritab edasi liikuda.

Vene sõjavägi näitab aga teatud võimet algsetest vigadest õppida.

Näiteks kimbutas sõja alguses Vene sõjalennukeid Ukraina õhutõrje ja nad kandsid suuri kaotusi, kuna Moskva ei suutnud saavutada õhuülekaalu. Rohkem kui 75 lennukit tulistati alla, paljud neist lendasid „otse ukrainlaste maa-õhk-rakettide tsoonidesse”, ütles Hecker.

Ta lisas siiski, et suur osa Venemaa õhujõududest on praegu puutumata. „Nii et nad nüüd nendes kohtades ei lenda või kui lendavad, siis väga kiireteks hetkedeks madalal kõrgusel ja siis nad lähevad tagasi,” ütles ta, lisades, et see taktika on tõsiselt pärssinud Venemaa pommitamise missioonide täpsust ning õhuülekaal jääb venelastele kõvasti üle jõu käivaks.

Venelased on lisanud juhtimisvõimalused vanematele pommidele, mida nad lasevad välja Ukraina õhutõrje lennuulatusest kaugemal lendavatelt lennukitelt, sealhulgas Venemaa territooriumi kohal lendavatelt lennukitelt. Ukrainal on raske neid oma nõukogudeaegsete lennukitega avastada ja alla tulistada.

Venemaa on viinud ka komandopunktid ja paljud laskemoonalaod rindejoonest kaugemale pärast seda, kui Ukraina ründas neid Lääne poolt tarnitud Himarsi raketisüsteemidega, mis tulistavad peaaegu 80-kilomeetrise laskeulatusega juhitavaid rakette.

Pärast seda, kui ukrainlased hakkasid kasutama ulatuslikult JDAM satelliidi teel juhitavaid pomme, nihutasid venelased oma komandopunktid veelgi kaugemale. Need löögid on sundinud venelasi säästma suurtükiväe kasutamist, laiendama oma niigi pinges varustusliine ja muutma oma sihtimist täpsemaks.

USA teatab nüüd, et tarnib lähinädalatel Ukrainale väikese arvu ATACMS-rakette ja hiljem võidakse tarnida rohkem. Nende pind-pind rakettide lennuulatus on olenevalt pakutavast mudelist 150-300 kilomeetrit ja need võivad samamoodi tabada Venemaa logistikaliine.

Sõja alguses saatis Moskva Ukrainasse kaitsmata Vene soomukite kolonnid, oodates Kiievilt minimaalset vastupanu, ning saatis lahingusse alamehitatud ja vähevarustatud üksused, mille tulemusel hukkusid kümned tuhanded venelased.

Venelased suudavad nüüd oma sõdureid paremini kaitsta, ehitades sügavaid, tugevalt kindlustatud kaevikuid. Nad peidavad oma tankid ja soomustransportöörid metsaribade vahele ja kamuflaaživõrkude alla, sooritades tulistamist Ukraina positsioonidele enne kiiret taganemist.

„Kui võrrelda seda sissetungi algusega, on erinevus kolossaalne,” ütleb Venemaa peamiste kaitseliinide naabruses Robotõne lähedal paikneva Ukraina õhuluurepataljoni reamees Oleksandr Solonko. „Nad on põldu miinidega pritsinud ja igasuguseid püüniseid üles pannud. Nad on seda hästi teinud.”

Ukraina lõunaosas on venelased suurendanud droonide ja juhitavate pommide kasutamist Ukraina pealetungi pidurdamiseks. Lõhkedroonid Lancet ja lõhkeainetega varustatud õhudroonid põrutavad sisse Ukraina soomusmasinatele, meditsiinilise evakuatsiooni sõidukitele ja jalaväelastele, muutes sõidukid töövõimetuks ning tappes ja sandistades võitlejaid.

Ukraina idaosas Kreminna ümber võidelnud Dnipro-1 polgu ülem Juri Bereza ütles, et ta on näinud venelaste droonide kasutamise märgatavat kasvu, püüdes Ukraina omadele järele jõuda. Varem märkas ta aeg-ajalt Vene drooni Orlan, mis lendas üle polgu positsioonidest, et saata tagasi koordinaadid Vene suurtükiväe üksustele. Nüüd tegutsevad terved sülemid pea kohal.

„Kui me poolteist aastat tagasi nendega võitlema hakkasime, paiskasid nad inimesi igale poole ja kaotasid tuhandeid,” ütles Bereza. „Nüüd püüavad nad meile tehnoloogiliselt järele jõuda. Ja nad õpivad kiiresti.”

Bahmuti ümbruse eesliinil olevad Ukraina sõjaväelased räägivad, et kaotavad iga päev kümneid droone, kuna Venemaa segamisseadmed juhivad need edukalt vaenlase territooriumile.

Ukraina ametnike sõnul on venelased hankinud tuhandeid odavaid droone Hiina turult tootja DJI poolt. Venemaa on koostöös Iraaniga kiirendanud ka Geran-3 droonide tootmist, ohustades Ukraina linnu, püüdes õõnestada moraali, lüües Ukraina vägesid eesliinil.

Ukraina droonitööstus on viimastel kuudel järsult laienenud, kuid kahjud on sellegipoolest märkimisväärsed. Londonis asuv mõttekoda Royal United Services Institute hindas hiljutises aruandes, et Ukraina kaotab umbes 10 000 drooni kuus, peamiselt Venemaa elektroonilise sõjategevuse tõttu.

Vene sõjavägi on omakorda kohanenud Ukraina droonirünnakutega Venemaa territooriumil. Pärast seda, kui ukrainlased hakkasid droone kasutama Venemaa sõjalennukite tabamiseks sügaval Venemaal, hakkasid venelased oma lennukeid rohkematele lennuväljadele laiali saatma. Samuti hakkasid nad mõnes oma baasis pommitajate tiibadele ja kerele rehve panema.

Tegevuse, mille kasulikkus pole mõnele Lääne eksperdile täiesti selge, dokumenteeris Maxar Technologies satelliidifotodel, millel on kujutatud rehve pommitajatel Tu-95 Engelsi õhuväebaasis Venemasa lõunaosas Saraatovi lähedal.

„Rehvide, kastide ja muu materjali asetamine tiibade ja kere peale võib olla katse segamini ajada või muuta lennukit sihitavate droonide visuaalseid mustreid,” ütles Maxari vanemdirektor Stephen Wood.

USA õhujõudude ülem Hecker ütles, et see samm võib olla Venemaa püüdlus kaitsta lennukeid drooni plahvatuse eest. „Need on nende liivakotid,” märkis ta õhu- ja kosmosejõudude ühingu korraldatud konverentsil. „Midagi tabab lennukit. Selle asemel, et tekitada lennukile mõlk, mis võib muuta selle lühikeseks ajaks lennuvõimetuks, põrkab see vastu rehvi.”

Venemaa sõjamasin kohandub ka kodumaal, suutes sanktsioonidest hoolimata säilitada ja isegi suurendada mõne sõjalise vahendi tootmist.

Lääne ametnikud arvasid, et Venemaa suudab toota umbes 100 tanki aastas, kuid tegelik tankitoodang on Lääne kaitseametniku sõnul praegu lähemal 200-le aastas. Ametniku sõnul on Venemaa aga kaotanud üle 2000 tanki, mille korvamiseks kulub tema sõnul kümme aastat.

Lääs arvas, et Venemaa suudab toota umbes miljon suurtükimürsku aastas, ütles Lääne kaitseametnik. Kuid nüüd usub ta, et Venemaa on järgmise paari aasta jooksul teel, et toota kaks miljonit suurtükimürsku aastas. Tema sõnul tulistas Venemaa eelmisel aastal välja 10–11 miljonit mürsku ja kasutas mõnikord aegunud ja vigaseid mürske.

Ta ütles, et sõja jätkamiseks on Venemaa suurendanud sõjalisi kulutusi, kuigi sellel on olnud moonutav mõju tema majandusele, sundides mujal majandust kärpima, mis on kutsunud esile intressimäärade tõusu.