Helsingi politseiinspektori Katja Nissineni sõnul on Lauttasaaris röövimises kahtlustatava noortegrupi isikud teada. Nende suhtes on rakendatud mitmesuguseid meetmeid.
Lauttasaari on nüüdseks olnud rahulik ja olukord on kontrolli all. Tegime seal nädalavahetusel järelevalvet ja püüdsime vaadata piirkonda selle pilguga, kuidas see elanikele paistab, räägib Nissinen.
Lauttasaaris on juba varasügisest räägitud piirkonnas liikuvast noortegrupist. Kohalikus Facebooki grupis on gruppi kirjeldatud kui vägivaldset ja eriti on häiritud nooremad lapsed.
Nissineni sõnul on olukord nüüdseks rahunenud. Helsingis on aeg-ajalt sarnaseid juhtumeid.
Nissineni sõnul on kõige olulisem panna asjad õigesse konteksti. Näiteks Lauttasaari noortegruppi on nimetatud „tänavajõuguks”, kuigi see pole nii.
Tahan rõhutada, et Lauttasaari grupp ei ole tänavajõuk. Saan aru, et tekib mure, paanika ja teisalt teadmatus asjade suhtes, kui ei osata neid õigesse konteksti panna, ütleb inspektor.
Noored võivad lärmi teha ja isegi midagi lõhkuda, aga kuritegelikust jõugutegevusest on asi kaugel.
Tänavajõuk on politseis kasutatava definitsiooni järgi mitmest isikust koosnev rühmitus, kellel on oma nimi ja identiteet. Jõugu liikmed panevad toime erinevaid kuritegusid koos ja üksi. Jõugu liikmed on peamiselt noored täiskasvanud, kuigi seal on ka alaealisi.
Lauttasaari elanikel on Facebookis loodud oma patrullgrupp. Eesmärk on, et eakamad inimesed patrullivad piirkonnas, et kuritegevust ära hoida. Patrullgrupist teatas varem MTV.
Loodan, et probleemidega tegelemine jäetakse võimude hooleks. Meil on head kogemused, kui vanemad tahavad jälgida, kus lapsed liiguvad. Kuid mitte nii, et me moodustame patrullid ja tegeleme võõraste lastega, ütleb Nissinen.
Probleemide, kuritegude ja korrarikkumiste avastamisel kutsume pigem politsei, mitte ei sekku ise olukorda. Igaüks tohib oma lapsi ise valvata, aga muidu jäetakse korrarikkumistesse sekkumine politsei hooleks, räägib ta.
Nissinen märgib et sarnastes olukordades on alati oht, et arusaamine probleemsetest noortest põhineb sotsiaalmeedia infol. Sealne teave on sageli kirju. Tuletan meelde, et sotsiaalmeedias toimuvas arutelus võivad osaleda inimesed, kes pole piirkonnas isegi käinud, lisab ta.
Näitena toob Nissinen välja, et paar aastat tagasi oli Vuosaaris noortel „piiramatu” käitumine ja täiskasvanuid ei kuulatud. Vuosaari enda gruppides arutleti sel teemal ning peagi selgus, et osa arutlejatest polnud Helsingi idaosas käinudki.
Sellistel enda loodud patrullidel ei pruugi olla usaldusväärset infot, et noortel, keda nad kahtlustavad, on asjaga üldse pistmist. Olen mures ka noorte pärast. Noortel peab olema võimalus veeta aega väljas avalikus kohas, märgib Nissinen.
Lauttasaari on endiselt väga rahulik koht, kuid häirimine teeb murelikuks ka piirkonna noori, ütleb noortega tegelev Jaakko Rautavaara.
Lauttasaari noortekeskust külastavate noortega on asja ja piirkonna turvalisust arutatud. Mõned noored on öelnud, et vahel on üksi õues liikumine probleemne. Mure on näha ka piirkonnas kohatud noorte sõnavõttudes, ütleb Rautavaara.
Rautavaara on Helsingi noorteteenistuste lõunapoolse noorsootöö üksuse juht. Kõnealune piirkond ulatub Kalasatamast Lauttasaarini.
Rautavaara sõnul on selleteemaliste uudiste ja sotsiaalmeedia diskussiooniga kasvanud ka noorte mure.
Näiteks Lauttasaari puhul räägiti, et noored kardavad pargis alkoholi tarvitavaid täiskasvanud rulasõitjaid. Kuigi tegelikku hädaolukorda pole, on osa noori keskkonna pärast mures.
Rautavaara rõhutab aga, et Lauttasaari on noorte jaoks siiski rahulik paik. Seal saab vabalt liikuda erinevatesse kohtadesse. Seoses segava noortegrupiga on Lauttasaaris suurendatud noorsootöö mahtu.
Ma ei taha mingil juhul kellegi kogemusi maha teha. Aga noorsootöö vaatenurgast on Lauttasaaris praegu tõesti rahulik ja vaikne, ütleb Rautavaara.
Nissinen ütleb, et talle teeb väga muret see, et teema üldine arutelu suurendab lõhet noorte ja täiskasvanute vahel.
Aga teisalt nendin samas, et kui noored on vägivaldsed või ähvardavad teisi noori või täiskasvanuid, tuleb sellega tegeleda. Ma ei taha halvustada noori, kes on kiusamise, vägivalla ja ahistamise ohvrid.
Politsei teeb palju koostööd noorsootöötajatega. Nissineni sõnul on koostöö väga oluline.
Meil on kaks Helsingi linna noorteteenistuse noorsootöötajat, kes teevad oma tööd politseijaoskonnas, ja peagi on meil ka kolmas, ütleb Nissinen.
Rautavaara sõnul on Helsingis laiemalt „tüütuid noorte seltskondi”, kes tekitavad segadust ja muret. Aga noorte radikaliseerumisest Rautavaara sõnul nende noorte puhul veel rääkida ei saa.
Need on tihedad sõpruskonnad, kes kogunevad õhtust õhtusse ühte kindlasse kohta, et hängida, ja paraku tuleb neis seltskondades ette ka igasuguseid leebeid juhtumeid, leiab Rautavaara.
Rautavaara sõnul on Helsingi piirkonnas päris palju noortegruppe, mis tõesti politsei-, sotsiaal- ja noorsootööle suurt muret põhjustavad.
Peate meeles pidama, et valdav enamus noori käitub väga korralikult. Näiteks praegu sügisel, reede õhtuti, kui meie mobiilne noorsootöö kohtub noortega Kaivopuistos, kuhu praegu koguneb tuhandeid noori, on üsna rahulik. Muidugi on alkoholijoobes noori, aga näiteks massilisi kaklusi ega röövide laineid pole viimasel ajal olnud.
