Soome kaitseministeeriumi 2024. aasta haldusala eelarve on kokku 6,2 miljardit eurot. Kaitsekulutused moodustavad 2024. aastaks prognoositud sisemajanduse koguproduktist 2,3 protsenti.
Soomet ümbritsev maailm on järjest ohtlikum. Vaatamata keerulisele majanduslikule olukorrale tuleb kaitse prioriteediks seada. Eelarve eelnõuga teeme täiendavaid investeeringuid Soome kaitsevõimesse, tugevdame oma operatsioone NATO riigina ning arvestame toetusega Ukrainale, ütleb kaitseminister Antti Häkkänen.
Eelarve eelnõus antakse kaitseväele Ukrainale üle antud võimete kompenseerimiseks 259 miljonit eurot. Tervikuna eraldatakse 2024. aastaks kaitsematerjalide hangetele ligikaudu 1,5 miljardit eurot. Planeeritult on sõjalise tegevuskeskkonna muutuse tõttu vajalik kaitsematerjalide hangete maht 2024. aastal ligikaudu 323 miljoni euro võrra väiksem kui 2023. aastal.
Järgmise, 2024. aasta eelarve eelnõus on ka uus tellimusvolitus summas 117 miljonit eurot kaitsematerjalide hankimiseks, millega arendatakse logistikasüsteemi ja mereväe võimekust ning allveeseiret, ning uus tellimusvolitus 146 miljonit eurot kaitseväele varuosade hankele ning süsteemide hooldusele ja ülalpidamisele. Uute tellimusvolituste kulud on jaotatud aastateks 2024-2028.
Raamperioodil 2024-2027 on kaitseministeeriumi haldusala eraldise tase aastatel 2024 ja 2025 6,2 miljardit eurot ning väheneb aastatel 2026 ja 2027 5,8 miljardi euroni. Kaitsekulutuste osakaal prognoositavast aastasest sisemajanduse kogutoodangust jääb kogu raamperioodi jooksul kahe protsendi tasemele.
Haldusala eraldiste taseme muutus on peamiselt tingitud mitmeotstarbeliste hävitajate soetamise rahastamise iga-aastastest kõikumistest. Raamperioodi kava sisaldab NATO-ga seotud otseste kulude rahastamist ja Ukrainasse saadetud materiaalse toetuse kompenseerimist.
Tänavuse lisaeelarvega kompenseeritakse Ukrainale üle antud vahendid
Lisaks nähakse 2023. aasta teises lisaeelarves ette kaitseministeeriumi haldusala eraldiste suurendamist jooksval aastal kokku ligikaudu 213 miljoni euro võrra.
Ukrainale üle antud kaitsematerjal asendatakse uute soetustega, et kaitseväe sõjalisest sooritusest puudu ei jääks. Lisaeelarve eelnõu sisaldab üleantud materjali asendamiseks alates 2024. aastast kokku 579 miljonit eurot. Varem on asendushangeteks eraldatud 776 miljonit eurot. Eelnimetatud kogumi eelarve on aastateks 2023-2028 1,36 miljardit eurot.
Kaitseväele eraldatakse 2023. aasta eelarves lisaraha 1,9 miljonit eurot, et katta reaktiivlennuki Hawk kahjustusest tekkinud kulud. 2023. aasta mais sattus Keuruust lõuna pool õnnetusse õhujõudude reaktiivlennuk Hawk.
Kaitseväe tegevuskuludele, kaitsematerjalide hankimisele ning sõjalise kriisireguleerimise varustuse ja halduskuludele määratakse vastavalt väljakujunenud tavale kulutaseme muudatus, mille suurus 2022. aasta osas on kokku 131 miljonit eurot.
Lisaks on lisaeelarve eelnõus kavandatud projekti Laivue 2020 aastateks 2020-2022 eraldatud rahastus tühistada ja eelarvestada ümber selle esialgsele kasutusotstarbele projektis 230 miljonit eurot. Laivue 2020 projekti kogurahastus jääb muutumatuks.
Kaitseministeeriumi haldussektori käibemaksukulu arvestust vähendatakse 240 miljoni euro võrra, lähtudes mitmeotstarbeliste hävitajate soetamisega seotud käibemaksukulude detailsest maksegraafikust. Lisaks sisaldab lisaeelarve eelnõu ka muude käimasolevate hangete ja tehniliste eraldiste muudatusi.
