Arvatakse, et Ukraina on viimastel nädalatel suurendanud rünnakuid Venemaa pinnal asuvate sihtmärkide pihta. Viimati toimus laastav rünnak ööl vastu kolmapäeva Pihkva lennuväljal.
Asja kommenteerinud Venemaa välisministeerium väitis, et rünnakud olid „terroristlikud”, ja ähvardati Ukrainale kätte maksta, vahendab Iltalehti.
Lisaks levisid Venemaa propagandistide suust peagi väited Pihkva lähedal asuva NATO riigi Eesti seotusest rünnakutega. Muuhulgas kajastas asja kolmapäeval oma Solovjov Live FM saates Kremli propagandist Vladimir Solovjov.
Türgi allikad väidavad, et Pihkvat tabanud droonid tulistati välja Eesti pinnalt. Kui see on tõsi, tähendab see muidugi maailmasõda, märkis ta.
Ja kui see nii on, tuleb Eesti maa pealt pühkida, kaasa arvatud Kaja Kallas, tema abikaasa ja kõik teised, ütles Solovjov.
Endine Soome kaitseväe peastaabi luureülem, erukindral ja praegune parlamendi liige Pekka Toveri juhib tähelepanu, et NATO riigina Eesti vaevalt tahaks Ukraina sõjalistes operatsioonides osaleda – kasvõi oma pinda droonilöökide kasutamiseks andes.
Tegelikkuses on Toveri sõnul Kremli raevu taga Ukraina üha kasvav võimekus.
Ukrainlased on nii osavad, et suudavad oma pikamaavõimetega Venemaad lüüa. Teise võimalusena on nad suutnud viia Venemaale üksusi, kasutades ära venelasi, kes tahavad Putini vastu võidelda, hindab ta.
Need sammud on Venemaa jaoks alandavad kui ka täielikult Kremli agenda vastased.
Nii et ebaõnnestumisega silmitsi seistes osutavad Kremli süüdistavad sõrmed nagu tavaliselt Lääne poole. Põhjus tuleb leida ja nende jaoks on Lääs alati põhjus kõigeks, mis Venemaal toimub, lisab Toveri.
Solovjovi karmid Eesti-kommentaarid tuleks Toveri sõnul aga tähelepanuta jätta. See on selline peaaegu hoolimatu raev. See näitab, et oleme reaalsest maailmast justkui veidi irdunud, võtab ta kokku.
Kremlist on ju varemgi sõja ajal sarnast propagandat kuulda olnud: vahel on ähvardatud Washingtoni ja vahel Londoni hävitamisega. Kuidas kunagi, märgib Toveri.
Nüüd oli Eesti kord muutuda propaganda sihtmärgiks ja seda mitte ainult Pihkva asukoha, vaid ka Venemaa üldise negatiivse suhtumise tõttu Baltikumi.
Baltimaad ärritavad venelasi eelkõige seetõttu, et nad lõid nii „julgemeelselt” emakesest Venemaast lahti kohe, kui avanes võimalus NATO-sse astuda, räägib Toveri.
Lisaks on Balti riigid eriti viimasel ajal Venemaal hambus olnud. Riigid on olnud väga aktiivsed Ukraina toetajad ja Venemaa agressiooni häälekad vastased. Kasutatakse ära iga võimalus neid rünnata, kasvõi verbaalselt, märgib Toveri.
Vaevalt aga Eestis sõjategevust tulevikus on karta, kui hübriidsõda välja arvata, hindab Toveri.
Venemaa ei taha NATO-le sõjaliselt väljakutset esitada, sest nad ei saa ukrainlastega korralikult hakkama. Ja NATO on sõjaliselt kordades tugevam kui Venemaa, lisab ta.
Üldjoontes on oht Kremlile ja Solovjovile Toveri sõnul seotud vaid Venemaa juhtkonna „impotentse raevuga”, mis on Ukraina sõja ajal vägagi tuttavaks saanud.
Sa pead püüdma tõsta oma enesehinnangut mingisuguse ähvardusega, isegi kui selleks pole alust. Aga küllap see mõjutab mingit osa elanikkonnast, mõtiskleb ta.
