Lätis asus ametisse uus valitsus, mida juhib Evika Silina

eestinen

Eile reedel, 15. septembril kinnitas Läti parlament Seim uue valitsuse, mida juhib Evika Siliņa. Selle käigus saab Siliņast pärast Laimdota Straujumat (oli valitsusjuht aastatel 2014-2016) riigis teine ​​peaministriks saanud naine.

Sündmused said hoo sisse hommikul kell 9, kui allkirjastati koostööleping Läti Seimis esindatud kolme uue valitsust moodustava erakonna vahel: Uus Ühtsus, Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) ning Progressiivsed, vahendab lsm.lv.

Kell 10 hommikul algas parlamendi erakorraline istung, kus toimus Siliņa moodustatud valitsuskabineti usaldushääletus, ja see kestis vaheaegadega kuni veidi pärast kella 17, mil lõpuks toimus otsustav hääletus.

Nagu oodatud, toetas valitsust 53 saadikut. Valitsuse kinnitamise vastu hääletas 29 saadikut.

Uus koalitsioon kontrollib otseselt 52 parlamendi 100 mandaadist ja lisaks veel üks hääl sõltumatult saadikult Oļegs Burovsilt. Enne hääletust toimus ulatuslik ja kohati vürtsikas arutelu.

Eelkõige oli see võimalus kahele valitsusest lahkuvale parteile – Rahvuslikule Alliansile ja Ühinenud Nimekirjale – väljendada oma frustratsiooni ja kritiseerida valitsuse vahetust. Teised opositsioonierakonnad nagu Läti Kõigepealt ja Stabiilsuse eest! esitas teistsugust kriitikat, väites, et uus koalitsioon ei ole tõhusam kui vana, ning nõudis parlamendi laialisaatmist ja uusi valimisi.

Esimesena astus kõnepulti Siliņa ise, kes väitis, et Läti Euro-Atlandi kursis ja välispoliitikas muutusi ei toimu ning Ukrainale jätkub samuti maksimaalne toetus. Ta lubas töötada „Läti nimel, kus kõik saavad oma potentsiaali realiseerida ja oma unistused ellu viia” ning ütles, et „ministrid, kes istuvad valitsuses, peavad kõrvale jätma oma erakonna prioriteedid ja töötama Läti hüvanguks”.

Rahvusliku Alliansi esindaja Raivis Džintars ütles vastuseks, et uude koalitsiooni kuuluvad erakonnad ja eriti Uus Ühtsus on võimuhaaramisel oma väärtused hüljanud.

„Need austatud kolleegid on moodustanud põhimõteteta koalitsiooni,” ütles Dzintars, kirjeldades Uue Ühtsuse võitu kui pyrrhose võidukäiku, mis on võõrandanud paljusid nende toetajaid ja tekitanud isegi kahtlusi mõnes nende parlamendisaadikus.

Rahvuslik Allianss ja Ühendatud Nimekiri olid tema sõnul oma põhimõtetele kindlaks jäänud. Teema, mille võttis kohe üle ka Ühendatud Nimekirja liige Edgars Tavars, kes viitas teravalt „Aivars Lembergsi ZZS-ile”. Ühendatud Nimekiri säilitas oma väärtused, samas kui Uus Ühtsus oli neist loobunud, märkis ta.

Stabiilsuse eest!-i liige Aleksejs Rosļikovs pilkas ametisseastuvat valitsust öeldes, et Uus Ühtsus on oma endised partnerid oma võimu suurendamiseks üle mänginud, ning lükkas ümber nende moraalse üleoleku väited. „See on teie hind selgroo puudumise eest,” ütles ta ja lisas, et „räägib tõtt, mida võib tänavatel kuulda”.

Teine opositsioonisaadik Ainars Šlesers erakonnast Läti Kõigepealt kasutas oma kõnet peamiselt Istanbuli konventsiooni ründamiseks ja kaebuste edastamiseks koolides toimuva seksuaalkasvatuse üle.

Selle aasta 14. augustil teatas Krišjānis Kariņš peaministri kohalt lahkumisest ning seetõttu loetakse tema juhitud valitsus tagasiastunuks.

Tema tagasiastumiseni viinud kriisi alged ulatuvad aga kaugemasse aega tagasi kevadisesse kampaaniasse tollase Uue Ühtsuse välisministri Edgars Rinkēvičsi valimiseks presidendiks. Uue Ühtsuse, Rahvusliku Alliansi ja Ühendatud Nimekirja koalitsioon ei suutnud kokku leppida presidendikandidaadis ning Rinkēvičs valiti lõpuks Uue Ühtsuse ning kahe opositsioonipartei, ZZS-i ja Progressiivsete häältega võimuparteide vaheliste suhete halvenedes.

Peaminister Kariņš alustas seejärel katseid koalitsiooni „laiendada” ja suurendada selle võimu parlamendis, tuues valitsusse ZZS-i ja Progressiivsed, kuid tema olemasolevad partnerid lükkasid selle sammu tagasi ja lõpptulemusena on uuel koalitsioonil tegelikult väiksem parlamendi toetus kui see, mida see asendab.

Uus Ühtsus on paremtsentristlik poliitiline jõud, Progressiivsed on euroopalikud sotsiaaldemokraadid ning Roheliste ja Põllumeeste Liit on konservatiivne põllumajanduspartei, kuhu vaatamata nimele ei kuulu enam Läti roheliste partei, mis praegu on osa Ühendatud Nimekirjast. ZZS on pikka aega pälvinud kriitikat oma sidemete pärast Ventspilsi endise linnapea Aivars Lembergsiga, kes on USA sanktsioonide all ja kannab praegu viieaastast vanglakaristust suuremahulise riisumise eest.

Pärast valitsusremonti Lätis on nüüd kõigi kolme Balti riigi peaministrid naised.

Kommentaarid
(Külastatud 561 korda, 1 külastust täna)