Möödunud nädalal kirjutati juhtumist, kus kiirtoidurestoranilt McDonald’s mõisteti USA-s Floridas välja umbes 720 000 euro suurune hüvitis 8-aastasele lapsele pärast seda, kui too sai maha kukkunud kanatüki tõttu tõsiseid põletushaavu. Juhtumist teatas teiste seas ka Briti ringhääling BBC.
Juhtumi ajal põletas 4-aastane Olivia Caraballo end 2019. aastal „ohtlikult kuuma” kanatükiga, kui ta avas autos lasteeine Happy Meali.
Pärast seda nõudis tema perekond kiirtoidurestoranilt 15 miljonit dollarit kahjutasu. Perekond sai lõpuks sadu tuhandeid hüvitist.
Kohtus jagasid pere advokaadid fotosid põletusest ja tüdruku vigastusejärgsest karjest.
Turu ülikooli eraõiguse dotsendi Mika Viljaneni sõnul erinevad USA ja Soome kahjude hüvitamise kultuurid oluliselt. Suurim erinevus on tema sõnul kahjude suuruses ja olemuses, vahendab Iltalehti.
USA-s saab lisaks kahjude eest makstud summadele välja mõista nn karistuslikud kahjutasud. Selliseid kahjusid Soome õigussüsteemis ei teata.
Viljaneni sõnul on karistuslikud kahjuhüvitised hüvitised, mille eesmärk on karistada kahju tekitajat tema tegude eest ning püüda vältida kahju kordumist.
Uudistes pole aga infot, kas hüvitised olid karistusliku iseloomuga või näiteks valu ja kannatuste eest. Igal juhul võivad hüvitiste suuruste erinevused olla märkimisväärsed.
Soomes võiks sarnases olukorras välja mõista ravikulud ja kahjuseaduse 5. peatüki lõike 2 a alusel võimaliku saamata jäänud töötasu, kui see peaks juhtuma. Lisaks võib välja mõista hüvitise valu ja kannatuste, st ajutise kahju ja püsiva kahju eest. Püsikahjustusena tuleks hüvitada ka püsiv kosmeetiline kahjustus. Intsidendi käigus sai laps põletushaavu.
Soomes oleks põletusest põhjustatud ajutiste ebamugavuste hüvitamine isikukahjude nõuandekomisjoni soovitusel 5000 eurot. Kosmeetilise püsiva kahju hüvitamine jääks ilmselt alla viie tuhande euro.
Viljaneni sõnul nõuavad Soomes ilmselt vaid üksikud kannatanud isikud kohtus neile tekitatud kahjude hüvitamist.
Võib arvata, et hüvitamispraktika ei loo optimaalseid stiimuleid kahjude vältimiseks. Kui ettevõtted peavad tekitatud kahju hüvitama harva ja hüvitis on suhteliselt väike, ei pea nad kandma kõiki oma tegevusega kaasnevaid kahjukulusid. See ei pruugi soodustada ettevõtteid kahjudega tegelema.
Viljaneni sõnul on oluline osa olukorra põhjustest seotud kohtumenetluse ja sellest tulenevate kuludega.
Erinevalt USA-st maksab siin kohtukulud kaotaja. Seetõttu peate Soomes hoolikalt kaaluma, millal julgete kohtu kaudu hüvitist nõuda.
Viljanen ei oska üheselt väita, milline süsteem on parem või kummal on vähem puudusi.
Üks asi, millele kahju hüvitamise kohustus on suunatud, on see, et kahju tekitamise oht paneb tegutsema nii, et kahju ei tekiks. Raske on aga hinnata, mil määral paneb oht inimesi hoolikamalt tegutsema.
USA-s arvatakse, et karistuslikud kahjutasud ja nende tekitatav ebakindlus kahjusummade suhtes sunnivad ettevõtjaid tegutsema ettevaatlikult. Näiteks tervishoius on see kaasa toonud nn kaitsva ravi praktika. Võimaliku arstliku rikkumisvastutuse vältimiseks tehakse uuringuid, mida tegelikult vaja ei läheks.
Viljanen märgib, et kaskokindlustuse korraldus Soomes vähendab samuti kahjude riski, mida ettevõte peab tasuma.
Kindlustussüsteem annab üsna hea kaitse. Soomes oleks see ilmselt tootevastutuse juhtum. Seega oleks müüdud toode, mis pole nii turvaline, kui arvata võiks, ning kahjud oleks hüvitatud ettevõtte tootevastutuskindlustusest.
