Soomes on majanduslangus – neis valdkondades on oodata koondamisi

Soome majandus on languses. Erinevate prognooside kohaselt kahaneb sisemajanduse kogutoodang tänavu 0,2–0,3 protsenti.

Majanduslangus on peatanud ka tööhõive olukorra paranemise. Märtsis koondati põhikohaga 2000 inimest rohkem kui aasta varem.

Majanduse uurimisekeskuse ETLA prognoosijuht Päivi Puonti ning töö- ja majandusministeeriumi eriekspert Liisa Larja hindasid Iltalehtile tööhõive olukorda erinevates valdkondades.

Ehitus ja tööstus

Ehitus:

Peamistest tööstusharudest tundub kõige keerulisem olukord ehituses. Intressimäärade jõuline tõus on vähendanud nõudlust eluaseme ja seeläbi ka ehituse järele.

Tööhõive on ehituses praegu juba üsna madalal tasemel, ütleb Larja.

Ehitus on pärast paari tõeliselt head aastat madalseisus. Tuleb veidi pikem langus. See ei ole pelgalt üheaastane kahanemine, vaid oodatakse, et tööpuudus tööstuses kasvab, ütleb Puonti.

Metsatööstus:

Tööhõive väljavaadete kahanemine puudutab nii paberi- kui puittoodete tööstust.

On olnud pikem langustrend. Nõudlus paberi järele on vähenenud ja nüüd, mil ehitus Euroopas kukub, väheneb nõudlus puittoodete järele, ütleb Puonti.

Paberitööstuses on tegemist pikemaajalise trendi, mitte niivõrd tsüklilisusega, kuigi see on ka siin olemas, ütleb Puonti.

Metallitööstus:

Tööhõive metalli- ja elektroonikatööstuses on seni kasvanud, kuid sel aastal ähvardab see kahaneda. Metallitöötlemises on „suurem langus ja seega nõrgemad tööhõive väljavaated”, ütleb Puonti.

Autotööstuses teatas Valmet Automotive märtsis, et koondab Uusikaupunki tehases 500 töötajat.

Keemiatööstus:

Tööhõive keemiatööstuses on kasvanud isegi viimasel ajal. Sel aastal prognoositakse sektori tööhõive nõrgenemist.

Eeldame, et tööpanus ehk töötunnid vähenevad, ütleb Puonti.

Toidutööstus:

Toiduainetööstuse hõive on seni paranenud, kuid sel aastal on areng olnud nõrk.

Toiduainetööstuse toodang on suunatud siseturule. Sektori probleemid ei ole seotud niivõrd ekspordinõudluse kukkumisega, kuivõrd raskustega kaubandussektoris.

Kaubanduse valdkonnas on jaekaubanduse hinnatõusu tõttu hakatud säästma. Ja kui inimesed on hakanud uuesti väljas sööma ja kaugtöö on vähenenud, tehakse kodus vähem süüa, räägib Puonti.

Teenused

Kaubandus:

Tööhõive teenindussektoris on viimastel aastatel kasvanud.

Kaubandussektor on teenindussektor, kus hõive väheneb sel aastal kõige suurema tõenäosusega, ütleb Puonti.

Ostujõu ära söönud inflatsioon külmutab kaubandussektorit.

Osalise tööajaga töötamine on viimastel aastatel kaubandussektoris suurenenud. Töötundide vähenemine võib kajastuda osalise tööajaga töötajate töötundide arvus.

Majutus- ja toitlustus:

Tööhõive hotellides ja restoranides jääb enam-vähem samaks. Positiivne tööhõive areng aeglustub, kui kodumajapidamiste ostujõud nõrgeneb.

Sektori tööhõives suuri muutusi oodata ei ole. Eelmisel aastal oli tõesti tugev kasv, mis tulenes inimeste naasmisest söögikohtadesse ja hotellidesse, ütleb Puonti.

Majutus- ja toitlustuse sektoris võib selle aasta lõpust järgmise aasta alguseni näha mõningast hõive vähenemist, ütleb Larja.

Transport ja logistika:

Transpordisektoris prognoositakse töötundide arvu jätkuvat kasvu, kuid aeglaselt.

„Transport ei jõudnud pandeemiast toibuda, kui Venemaal tuli agressioonisõda,” räägib Puonti.

Hinnatõus ja Venemaa õhuruumi sulgemine on lennundust kärpinud.

Kinnisvara- ja äriteenused:

Kui vaadata töötunde, siis muud teenindussektorid peale kaubanduse kasvavad.

Teenindussektoris võib oodata head hõive arengut, eriti kinnisvara- ja äriteenuste vallas, ütleb Puonti.

Elamute renoveerimine ja rohepöörde projektid suurendavad tööhõivet kinnisvarasektoris.

Reisibürood seevastu võidavad sellest, et soomlased on pärast pandeemiat hakanud välismaale reisima.

Info ja kommunikatsioon:

ETLA ülevaate kohaselt püsib info- ja kommunikatsiooniteenuste kasv majanduslangusest hoolimata hoogne.

Kasv on olnud kogu majandustsükli vältel väga trendilaadne, mis kindlasti veab ka sellest majanduslangusest ilusti välja, hindab Larja.

Arhitekti- ja inseneriteenused:

Tööhõive arhitekti- ja inseneriteenuste valdkonnas on läbi koroona ja majandustsükli väga jõudsalt kasvanud, kuid nüüd, mil ehitus hakkas langema, näeme esimeses faasis langust. Tõenäoliselt pöördub see pärast 2025. aastat kasvule, ütleb Larja.

Finants- ja kindlustussektor:

Finants- ja kindlustussektori tööhõive väljavaateid on raske prognoosida.

Ka seal on oodata kasvu, nagu ka teistes teenindussektorites, kuid sektorit on veidi keerulisem prognoosida, ütleb Puonti.

Avalik sektor

Sotsiaal- ja tervishoid:

Sotsiaal- ja tervishoius ei ole ohuks mitte tööpuudus, vaid tööjõupuudus. Kõige suurem puudus on õdedest ja hooldajatest, kuid puudu on ka näiteks arstidest, hambaarstidest ja logopeedidest.

Sotsiaal- ja tervishoiuvaldkond on tõesti suur tööandja. See moodustab olulise osa kogu tööhõivest. Värbamisraskused lähevad ainult hullemaks, ütleb Larja.

Valitsusläbirääkimistel on arutatud ka sotsiaal- ja tervishoiuteenuste kärpeid. Tööstus vajab endiselt rohkem tööjõudu, sest Soome vananeb.

Haridus:

Nõudlus tööjõu järele on haridussektoris tugev. Eelkõige on vaja rohkem lasteaia õpetajaid.

Seal on tõesti tugev kasv ja see jätkub kindlasti ka pärast seda väikest majanduslangust, ütleb Larja.

Avalik haldus:

Suurenenud on töökohtade arv avalikus halduses.

See on praegu võib-olla kõige tundlikum, kui on mingeid kärpeid, on see ka seal nähtav. Aga praegu paistab tööhõive positiivne, ütleb Larja.

Riigikaitse:

Riigikaitse töökohti tõenäoliselt ei kärbita, sest osapooled on pühendunud sõjaliste kulutuste suurendamisele.

Kommentaarid
(Külastatud 1,859 korda, 1 külastust täna)