Karm areng: Ukraina-meelsed partisanid värbavad tuhandeid, et rünnata Moskvat

Ukrainast Vene vägesid rünnanud Venemaa partisanidel on „tuhanded” huvilised, kes ootavad nende ridadesse astumist ja nad jätkavad piiril tegutsemist, kuni nende vägi on Moskva ründamiseks piisavalt suur, ütles nende komandör väljaandele The Times.

„Meil on tõsine võimekus,” ütles Vaba Venemaa Leegioni komandör, kasutades hüüdnime Caesar. „Meil on miinipildujad, soomusmasinad, Stingeri raketid, kaasaskantavad tankitõrjesüsteemid ja ülitõhus droonide luureüksus.”

Möödunud nädalal toimunud rünnak oli esimene juhtum, kus Venemaa territooriumil toimusid kestvad lahingud pärast sõja algust ja esimene relvastatud sissetung Venemaale pärast Nõukogude ja Hiina vägede piirikokkupõrkeid 1969. aastal. Rünnaku tõttu evakueerisid Vene võimud sadu inimesi, enne kui partisanid suundusid tagasi Ukrainasse.

Caesari sõnul on tema üksus pataljoni suurune, kuid plaan on laieneda, kuna üha rohkem venelasi mõistab, et president Putini vastu on võimalik võidelda ja võita. Pataljon koosneb tavaliselt 500–1000 sõdurist.

„Me jätkame nende ahistamisreidide läbiviimist seni, kuni meil on oma tükk Venemaa territooriumi, et meiega saaksid ühineda tõelised vene pojad ja tütred, tõelised patrioodid,” ütles ta. „Kui see juhtub, suurendame kiiresti oma jõudu ja arvu ning see lõpeb Kremli ründamisega.”

49-aastane Caesar viskas nalja, et tema üksuse relvad on hangitud veebipõhistest jaemüügiteenustest AliExpress ja eBay ning Venemaa sõjaväepoodidest. Ta rõhutas, et kõik selle liikmed on Venemaa kodanikud, kuid tunnistas, et nad teenivad Ukraina relvajõudude all. „Me ei ole kurjategijate kamp ega sõjaline eraettevõte nagu Wagner,” ütles ta. „Me võitleme Ukraina vägede struktuuris. Meie peamine eesmärk ja ülesanne on Ukraina kaitsmine ja selle alade okupatsioonist vabastamine. Pärast seda läheme oma kodu vabastama.”

Ta lisas, et haarangu eesmärk oli toetada Ukraina kavandatud vastupealetungi, toimides samal ajal värbamiskampaaniana ja julgustades venelasi Putinit kukutama enne, kui sõda nendeni jõuab. „Venelased saavad meie esindajatega ühendust võtta, läbida põhjaliku taustakontrolli ja valikuprotsessi ning liituda leegioni ridadega pärast piisavat väljaõpet,” ütles Caesar. „Nad jõuavad Ukrainasse teatud neutraalsete piiririikide kaudu. Meile on sissetulevate isikute pidev voog ja see kasvab. Üha enam venelasi mõistab, et see sõda on kuritegelik ja see tuleks peatada.”

Vene ühiskond peab mõistma, et „need, kes tõstavad mõõga, võivad saada surma mõõga läbi”, lisas ta. „Vene ühiskond ei austa täna diplomaatiat, vaid ainult jõudu. Ja me näitasime neile oma jõudu.”

Soomusmasinate ja Humvee kolonnid, mida toetavad tankid ja suurtükivägi, murdsid eelmisel nädalal läbi Venemaa piirikaitse kahe eraldiseisva üksusena, Vaba Vene Leegion ja Vene vabatahtlike korpus. Kuigi Vene vabatahtlike korpuses domineerivad rahvuslased ja paremäärmuslikud võitlejad, väidab Vaba Vene Leegion, et sellesse kuuluvad „anarhistid, vasakpoolsed ja rahvuslased”, aga ka inimesed, kes ei tundnud kuni Venemaa sissetungini poliitika vastu eriti huvi.

Need kaks gruppi hõivasid kaheksa asulat, vallutasid FSB julgeolekujõududelt vähemalt ühe sõiduki ja hävitasid veel mitu. Videol oli näha, kuidas Vene lennukid sõitsid vastuseks madalalt üle oma piiri, heites partisanide vägede tabamiseks pomme.

Partisanid ütlesid, et neid üllatas kahepäevase haarangu ajal vastupanu organiseerimatus ja Vene asundustele suunatud rünnakute kehv kvaliteet. „FSB üksused põgenesid pärast suurtükirünnakuid,” ütles Caesar. „Võtsime sõjavange ja hõivasime sõidukeid. Sügavamale Venemaale tungides hakati peagi kohale tooma regulaararmee üksusi, sealhulgas suurtükivägi ja lennundus. Olime üllatunud, et samamoodi nagu Tšetšeenias, Süürias ja Ukrainas tulistasid nad valimatult tsiviilhoonete pihta. Nad ei hoolinud sellest, et tsiviilisikud võivad kannatada. Nad lihtsalt tulistasid suundades, kus arvasid, et võiksime asuda.”

Caesar väitis, et partisaniväed hävitasid kaks Vene mehhaniseeritud jalaväekompaniid, põhjustades umbes 150 inimohvrit, hävitades või kahjustades umbes 20 sõidukit ja hõivates kuus. The Times ei suutnud neid väiteid sõltumatult kontrollida, kuigi leegion lubas, et laadib peagi üles videotõendid. Kreml väidab, et tappis 70 partisani, kuid ei esitanud tõendeid oma väite toetuseks.

„Sügavamale liikudes kohtasime ägedamat vastupanu,” ütles Caesar, „need olid enamasti suurtükivägi ja hävitajad. Me ei tahtnud lasta neil asulaid täielikult hävitada. Meil polnud eesmärki näha neid varemetes, nii et pärast ülesannete täitmist hakkasime tagasi tõmbuma.” Ta ütles, et grupeeringus sai kaks surma ja kümme haavata.

Ukraina pool piiri väljaandele The Times ilma maskita intervjuud andes ütles Caesar, et ta ei karda Kremli sihikule sattuda, sest tema perekond on turvaliselt Ukrainas ja ta on juba Venemaal tagaotsitav.

Ta kasvas üles Sotšis, seejärel kolis Peterburi, kus oli 20 aastat fitnessitreener. Ta oli ka kahe paremäärmusliku rühmituse liige, mis määrati Kremli-vastase vandenõu korraldamise tõttu terroristlikuks organisatsiooniks: Venemaa keiserlik liikumine ja rahvamiilits. „Olen olnud Venemaa luureagentuuride sihtmärgiks pikka aega. Nad vahistasid mind mitu korda, kuid mind ei pandud kordagi vangi,” ütles ta naeratades. „Ma arvan, et nad kahetsevad seda praegu.”

Caesar väitis, et leegion oli tema varasematest sidemetest hoolimata „tsentristlik”, kuid leegioni poliitilise tiiva Kiievis asuv pressiesindaja Aleksei Baranovski ütles väljaandele The Times, et leegionil puudub ideoloogia ja ta on oma ambitsioonide ulatuse suhtes ettevaatlikum. „See on poliitiliselt neutraalne organisatsioon, millel puudub ideoloogiline hoiak,” ütles ta. „Ainus ülesanne on kukutada Putini režiim.”

Praegu aga on leegion tema sõnul oma eesmärke täitmas. „Me ei ütle, et jõuame homme Moskvasse. See juhtub siis, kui Ukraina relvajõud Krimmi vabastavad. Putini poliitilise süsteemi halvab lüüasaamine Krimmis. See on siis, kui peame Moskvale hävitava löögi andma. See on see, milleks me valmistume.”

Leegion ja Vene vabatahtlike korpus kurdavad Venemaa liberaalse opositsiooni hambutust, kuna selle juhid on vangistatud või sunnitud pagulusse. „Sõja tegelikkuses olete abitud. Teil pole reaalse režiimivastase võitlusega absoluutselt mingit pistmist,” teatas Vene vabatahtlike korpus sel nädalal. „Meie võitlejad annavad oma elu, valades higi ja verd. Režiim kardab meid, aga mitte teid.”

Baranovski ütles, et leegioni võitlejate ridades „praktiliselt liberaale” pole. „Liberaalide eesmärk on rahumeelsed miitingud, õhupallid ja nii edasi.”

Vene rahvuslaste kohalolek Kiievi eest võitlevate jõudude ridades on olnud paljudele vaatlejatele üllatus. Kuigi nad jagavad Putini põlgust Lääne liberaalsete väärtuste vastu, on paljud olnud pikka aega vastu tema poliitikale, mis lubab kontrollimatut immigratsiooni peamiselt moslemitest koosnevatest endistest Nõukogude Liidu riikidest Kesk-Aasias.

Kreml alustas rahvuslaste liikumise mahasurumist enam kui kümme aastat tagasi, püüdes peatada selle kasvavat populaarsust, mida Putin pidas arvatavasti potentsiaalseks ohuks oma võimule. Üks Vene vabatahtlike korpuse võitleja Aleksandr Skatškov arreteeriti Ukrainas 2020. aastal, kuna ta müüs 2019. aastal Uus-Meremaal 51 inimest tapnud paremäärmusliku tulistaja rassistliku manifesti ukrainakeelseid versioone. Ta istus kuu aega vanglas.

Gruppides on ka endised Venemaa julgeolekuteenistuste liikmed, kes on pöördunud Kremli vastu. Endine FSB ohvitser Ilja Bogdanov ühendas 2014. aastal jõud Ukrainaga ja sõdis Moskva toetatud separatistide vastu Donbassi piirkonnas. 2015. aastal elas ta üle mõrvakatse Põhja-Ukrainas Harkivis. Aasta hiljem röövisid Vene agendid ta, enne kui Ukraina julgeolekuteenistus SBU ta vabastas.

Partisanid usuvad, et Venemaa on valmis puhkevaks revolutsiooniks. „Venemaa on suur kogus TNT-d,” ütles Caesar. „Sa võid sellega teha kõike, mis sulle meeldib ja see ei plahvata, kuid kui kasutate väikest detonaatorit, tekitate võimsa plahvatuse. Ukrainas valmistame ette detonaatorit.”

Siiski on ebaselge, kui suur toetus neil Venemaal tegelikult on. „Tõeline partisaniliikumine vajab oma rahva toetust,” ütles Ukraina sõjaväeekspert Petro Tšernõk. „Ja praegu ma seda ei näe.”

Kommentaarid
(Külastatud 2,456 korda, 1 külastust täna)