USA liitlaste mäss: täielikku ekspordikeeldu pole võimalik Venemaa suhtes kehtestada

USA tahab kehtestada Venemaa suhtes täieliku ekspordikeelu, aga Jaapan ja Euroopa Liit peavad seda võimatuks.

EL ja Jaapan on avaldanud vastuseisu USA ettepanekule keelustada igasugune eksport Venemaale, osana läbirääkimistest, mis valmistavad ette maailma juhtivate majanduste ehk G7 tippkohtumist, vahendab Financial Times.

G7 juhtide ettepanek, mis esitatakse järgmisel kuul Hiroshimas toimuvale kohtumisele, sisaldab lubadust vahetada praegune valdkondlik sanktsioonirežiim Venemaa vastu täieliku ekspordikeeluga koos mõnede eranditega. Täieliku ekspordikeeluga kaasneks erandid põllumajandus-, meditsiini- ja mõnedele muudele kaupadele.

Vastava ettepaneku tegi USA. See tuleneb Washingtonis kasvavast pahameelest praeguse süsteemi suhtes, mis on täis lünki, mis võimaldavad Venemaal importida Lääne oskusteavet.

Jaapani ja ELi esindajad märkisid aga ettevalmistuste viimasel nädalal, et selline keeld ei oleks võimalik, nagu väitsid kolm aruteludega kursis olevat isikut.

„Meie vaatenurgast pole see lihtsalt teostatav,” mainis üks mitmetest anonüümselt rääkinud ametnikest.

Valge Maja keeldus kommenteerimast arutelusid G7 riikidega, kuid mainis, et USA „otsib meetodeid Venemaa vastutusele võtmiseks”.

„Koostöös meie G7 kaaslastega on kehtestanud suurimad sanktsioonid ja ekspordijuhtimismeetmed, mis on kunagi olulisele finantssüsteemile kehtestatud,” mainis Valge Maja esindaja. „Need tegevused on avaldanud suurt mõju, vähendades Venemaa potentsiaali oma ebaõiglast sõda rahastada ja seda sõda pidada.”

Erimeelsused selle meetme üle rõhutavad G7 liidrite täiendavate valikute puudumist, kui nad otsivad pärast 14 kuud kestnud sõda võimalusi suurendada Vladimir Putini režiimi rahalist karistust pärast mitmesuguseid sanktsioonimeetmeid, mille eesmärk oli piirata Venemaa finantssüsteemi kaudu Läänest pärit oskusteabe, seadmete ja rahanduse importi.

USA, Ühendkuningriik, EL ja erinevad liitlased keskenduvad peamiselt sanktsioonidest kõrvalehoidumise ja kolmandate riikide poolt kõrvalehoidmise tõkestamisele, kusjuures Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja Kesk-Aasia riikide puhul on kasvanud surve, kuna need riigid on suurendanud kaubavahetust Venemaaga pärast läänepoolsete sanktsioonide kehtestamist.

G7 liidrid kohtuvad 19. mail Hiroshimas kolmepäevasel tippkohtumisel, mille eesmärk on keskenduda Venemaa sõja tagajärgedele Ukraina vastu, finantsohutusele, investeeringutele ning Indo-Vaikse ookeani piirkonnale.

EL, mis on G7 liige koos USA, Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja Kanadaga, nõuab, et kõik 27 liikmesriiki lepivad kokku sanktsioonide ulatuses.

Alates 2022. aasta veebruarist on Euroopa Liit Venemaale vastandudes kokku leppinud 10 sanktsioonipaketis, kuid alles pärast nädalaid kestnud tülisid liikmesriikide vahel, kellest mõned on taganud oma tööstustele mööndusi ja erandeid, ähvardades muidu piirangutele veto panna.

Ametnikud mainisid, et selle režiimi asendamine täieliku ekspordikeelu ja eranditega ohustaks nende arutelude taasavamist ja juba olemasolevate meetmete võimalikku nõrgenemist.

Otsuse eelnõus loetletud erinevad vähem vaidlustatud ettepanekud, mis võivad muutuda enne tippkohtumist, sisaldavad endas täiendavaid meetmeid, et piirata kehtivatest sanktsioonidest kõrvalehoidmist ja möödahiilimist ning vastuseisu neile, „kes teadlikult toetavad Venemaa võitluse rahastamist”.

Otsuse eelnõu kohaselt on plaan hakata kärpima Venemaa energia importi. Lisaks teatatakse kavatsusest võtta kasutusele Venemaa teemantide jälgimise mehhanism, et vähendada Kremli tulusid nende ekspordist.

Kommentaarid
(Külastatud 481 korda, 1 külastust täna)