Ukraina väljaanne Ukrainska Pravda avaldas eelmisel neljapäeval ulatusliku artikli Ukraina oodatava vastupealetungi ettevalmistustest.

Artiklis kogutud info „ei paljasta Ukraina rünnakuplaane ega kahjusta Ukraina armeed”.

Artikli kohaselt alustab Ukraina kümnete anonüümselt rääkinud ametnike, diplomaatide ja sõdurite intervjuude põhjal vasturünnakut Vene okupantide vastu alles mais-juunis. Rünnaku jaoks komplekteeritakse vähemalt 16 brigaadi ehk kokku 40 000–50 000 sõdurit.

Aprilli alguses avalikuks tulnud USA infolekke põhjal on hinnanguliselt Ukraina kokku kogumas 12 brigaadi ehk kokku 30 000–35 000 sõdurit vasturünnakuks, mis võiks alata aprilli-mai vahetusel. Info kohaselt oli üheksa neist brigaadidest väljaõppe saanud välismaal ning kolm komplekteeriti ja varustati Ukrainas.

Uudisteagentuur Reuters teatas USA infolekke avaldamise ajal, et Ukraina siseministeerium paneb kokku oma „ründekaardi”, kuhu kuuluksid rahvuskaardi, politsei ja piirivalve sõdurid. Sellest ajast alates on avaliku värbamiskampaania kaudu kaardiväkke värvatud juurde võitlejaid.

Reutersi andmetel suureneks rünnakuks välja õpetatud vägede kogujõud nende jõududega vähemalt 40 000 sõdurini.

Lätis tegutseva Venemaa uudisteveebi Meduza andmetel on Ukraina siseministeeriumi ründekaardis kokku üheksa brigaadi või brigaadi tasemel väge ning vasturünnakus osaleb kokku 22 brigaadi. Sõdurite koguarv võib seega tõusta üle Ukrainska Pravda hinnangu.

USA väljaanne Politico teatas teisipäeval USA anonüümsetele allikatele tuginedes, et president Joe Bideni valitsus valmistub vaikselt vasturünnaku läbikukkumiseks Ukrainas. Politico andmetel kardab Bideni lähikond, kes on Ukrainat laialdaselt toetanud, et toetus kuivab kodumaal kokku, kui Ukraina ei saavuta oodatud edu.

Ukrainska Pravda küsitletud Ukraina allikad peavad kavandatud vasturünnaku edasilükkamise suurimaks põhjuseks lääne sõjatehnika aeglast jõudmist Ukrainasse.

„See, mida poliitikud deklareerivad ja mis tegelikult toimub on kaks erinevat asja,” ütleb ajalehega rääkinud sõjaväelane. „Nad [Ukraina liitlased] on oma varustust sageli lageda taeva all hoidnud ja kuigi paberil tundub kõik suurepärane, on tegelikkus keerulisem.”

Allikate sõnul vajab Ukraina muuhulgas pikema tegevusraadiusega rakette Himarsi kanderakettidele ja lennukitest välja tulistatavatele radaritõrjerakettidele Harm.

Ukraina soovide nimekirjas on pool miljonit 155-millimeetrist suurtükimürsku. See viitab sellele, et vasturünnak kestab umbes kuu.

Ukraina kaitseministri asetäitja Hanna Maljar ütles eelmisel nädalal, et Ukraina vastupealetungi ettevalmistused rindel tegelikult käivad. Rünnaku tegeliku alguse kohta Maljari sõnul teateid pole.

Ukraina julgeolekunõukogu peasekretär Oleksi Danilov ütles varem Ukrainska Pravdale, et „mitte rohkem kui viis inimest kogu maailmas teavad”, millal ja kus Ukraina vasturünnak algab.

Ukrainska Pravda teatel on ettevalmistusi tehtud president Volodõmõr Zelenski range järelevalve all. Ajalehe andmetel kogunes aprilli alguses Kiievis Bankova tänaval presidendilossis enam kui kümneliikmeline tuumik. Kohtumisel lepiti kokku Zelenski otsekontaktides uute brigaadidega.

Ajalehe intervjueeritud valitsusallika sõnul pole tegu mitte Zelenski praktiseeritava mikrojuhtimisega, vaid kiire ja avatud infovooga.

„Nii suudab presidendi sisering sõdureid väga kiiresti aidata,” ütleb allikas. „Ja teisest küljest on presidendil otsekontakt brigaadidega, nii et sõdurid või riigiteenistujad ei saa teatada, et kõik on suurepärane, kui tegelikult on probleeme.”

Ukraina allikate andmetel on suurel osal siseministeeriumi kokku pandud „ründekaardi” vägedest varasem lahingukogemus. On vähemalt üksusi, mille võitlejad on osalenud näiteks Mariupoli, Severodonetski, Lõssõtšanski ja Bahmuti lahingutes.

Ukraina andis 2014. aastal riigi idaosas sõdimiseks moodustatud vabatahtlike pataljonid siseministeeriumi alluvusse. Seetõttu on vägedes sõdureid, kellel on pikaajaline lahingukogemus.

Ründekaardi koosseisu kuuluv pataljoniülem Konstjantin Vahramejev ütleb Ukrainska Pravdale, et 80 protsenti tema sõduritest on kogenud inimesed alalisest teenistusest ja vaid 20 protsenti tuleb värbamiskampaania kaudu.

Vahramejevi sõnul kestab sõdurite väljaõpe veel kuu aega. Ukrainska Pravda andmetel on praegu Poolas, Suurbritannias ja Saksamaal väljaõppel vähemalt siseministeeriumi brigaadide pioneerid, meedikud ja allohvitserid. Koolitus kestab vähemalt 45 päeva.

Armee 12 uut brigaadi seevastu komplekteeritakse info kohaselt valdavalt uutest lahingukogemuseta sõduritest.

Väljaande intervjueeritud elukutseline sõdur kritiseerib anonüümselt „tänavalt värvatud sõdurite” saatmist eesliinile.

„Uued ja vanad brigaadid, kes kuhu, millal ja kuidas ja mis koosseisus läheb, on juhtkonna otsustada,” ütleb Ukrainska Pravda küsitletud peastaabi allikas. „Ärge tehke ennatlikke järeldusi, planeerimine on oluline.”