45-aastane Sergei Melnik on osa Ukraina kaitset juhtivast 40-50-aastaste meeste põlvkonnast. Nad on kindralid nagu tema ja tema otsesed ülemused: relvajõudude ülemjuhataja Valeri Zalužni, 49; maaväe ülem Oleksandr Sõrski, 57 a; ja president Volodõmõr Zelenski, 45. Nad on nooremad kui autoritaarne eliit, kes juhib sissetungi Venemaalt, nende karisma ja lähedus sõja tegelikkusele on omadused, mida nad kõik soovivad esile tõsta. Kui Zelenski külastab rindepositsioone vaid mõne kilomeetri kaugusel vaenlase vägedest, kohtub Venemaa president Vladimir Putin komandöridega baasis, mis asub rindejoonest 150 kilomeetri kaugusel. Sama kehtib Melniku kohta: temasugust Vene kindralit pole nähtud kaevikutes suurtükitule all.
Riigi idaosas Venemaaga piirneva Harkivi oblasti komandör Melnik tunnistab, et ei oodanud Venemaa sissetungi (hoolimata sellest, et teised sõjaväejuhid, näiteks Zalužnõi pidasid seda enesestmõistetavaks). Ta tunnistab, et oli 15 aastat tagasi üks neist, kes uskus, et sõda Venemaaga on mõeldamatu ja Ukraina armeed pole vaja tugevdada. Kõik muutus 2014. aastal Donbassi konflikti ja Krimmi annekteerimisega Moskva poolt. Kindral usub nüüd, et oht ei kao seni, kuni Venemaa kodanikud ei mõista, et ka nemad on „terroristliku valitsusvormi ohvrid”. Ja lisab: „Me peame Venemaa isoleerima, et venelased mõistaksid, et ka nemad on selle terrorismi ohvrid. Ainult venelased saavad Venemaad demokraatlikult muuta, siis sõda lõpeb.”
Melnik elab oma naise ja tütrega Ukraina suuruselt teises linnas Harkivis, mis asub Venemaalt vaid 25 kilomeetri kaugusel, vaatamata suurele ohule. Ta on õigusteaduste doktor ja on läinud oma riigi ajalukku sellega, et ta kaitses linna sissetungijate piiramise eest ajavahemikus 2022. aasta veebruarist aprillini ning osales eelmisel suvel vastupealetungis, mille käigus aeti venelased oblastist välja.
Sõjaväelane rääkis väljaandega El País eelmisel neljapäeval enam kui kaks tundi kestnud intervjuus Harkivi restorani privaatsel alal. Asutus oli väljastpoolt suletud, kuid sees toimusid salajased koosolekud mitme laua taga. Nelja sõduri saatel liikunud brigaadikindral hüüdnimega Marsel (nii on ta laiemale üldsusele tuntud) täpsustab, et 2022. aasta piiramise ajal oli tema alluvuses umbes 20 000 meest. Ta mäletab neist kuudest palju hetki. Üks tähelepanuväärsemaid oli allatulistatud hävitaja Su-35 piloodi ülekuulamine. See oli kõrge ohvitser Vene baasist Voronežist. Tänu sellele vangile mõistis Melnik, et vaenlasel on märkimisväärne kogus kasutut sõjavarustust: piloot tunnistas, et tema polgu 24-st lahingulennukist oli töökorras vaid 12.
Samuti andis piloot talle mõista, et sissetungi eesmärk oli Ukraina riigi lagunemine. „Ma vastasin, et sellist vaenlast pole veel sündinud, kes suudab meie rahva täielikult hävitada. Ja et temasuguste inimeste ainus tulevik, mis neid ees ootab, on mädanemine meie maal.” Melnik paljastab, et ohvitser vahetati 200 ukrainlasest vangi vastu.
Sama kindel on Melnik hiliskevadeks Ukraina peastaabi kavandatava vastupealetungi õnnestumises: „Igaüks meist on nagu hammasratas ketis, igaüks teab hetke ja kohta, kus peab tegutsema. Ma ei saa anda üksikasju, kuid kui me ründame, on vaenlase reaktsioon põgeneda, et nad teaksid, mis põrgu neid ees ootab.”
„Tavaline inimene ei hakka vastu enne, kui ta on viimane, kes surma ootab, eriti massiivse ja täpse rünnaku korral,” lisab Harkivi ülemkindral.
Venemaa on alates eelmisest suvest ehitanud 750 kilomeetrit kindlustusi, et kaitsta territooriume, mille ta sissetungi käigus okupeeris. Melniku hinnangul on nendest Vene kaitsemehhanismidest läbimurdmiseks vajalik neli kuni kuus korda suurem tule ja vägede paremus kui vaenlase oma. Need andmed kinnitavad Ukraina vägede ees seisvat titaanlikku väljakutset, sest sõjateooria järgi peab ründav armee edu saavutamiseks olema üle vähemalt kolm ühe vastu.
Vene taktika pole 14 kuud kestnud sissetungiga muutunud, ütleb kindral: „Kõigepealt saadavad kahuriliha, siis suurtükitule ja lõpuks rünnaküksused. Ainus, mis on muutunud, on see, et nad hoolivad üha vähem oma inimeste elust.” Melnik toob välja veel ühe tema hinnangul olulise eelise rivaali ees: ülemjuhataja Zalužnõi teadmised oma vaenlase, Venemaa kindralstaabi ülema kindral Valeri Gerassimovi, maailma ühe juhtiva sõjalise teoreetiku osas: „Tal on lugenud kõike, mida Gerassimov on kirjutanud, ja aimab ette järgmised sammud, taktika ja võitlusviisi.”
Üldine kartus, et Venemaa võib soovida Ukrainas korrata strateegiat, mida ta Tšetšeenia sõdades läbi viis: „Praegune rahu teeb mulle natuke muret [Vene armee koondab oma jõud Donetski oblastisse]. Tšetšeenias sisenesid nad samamoodi, et esimeses etapis taganeda, nagu siin. Ja nad kogunesid kaks aastat hiljem uuesti, et uuesti rünnata. Nad lõid kaastöötajate võrgustiku ja võtsid maa üle.”
Melnik möönab, et Ukraina vajab rohkem vägesid, aga mitte ainult mehi, vaid ka laskemoona suurtükiväe ja tankide jaoks. Kuid eesliinil olevad sõdurid vajavad suuremaid ressursse omava vaenlasega võideldes sagedamini rotatsioone: „Probleem on selles, et meil pole kunagi piisavalt inimesi ja varustust. Sest need, kes on elukutselised, patriotismis karastunud sõdurid, on juba kurnatud, vigastatud või taastumas. Või nad on surnud. Seetõttu kutsume inimesi, kellel pole sõjalist kogemust, ja koolitame neid.” Ukrainas on kasvamas häälte koor, mis hoiatavad, et võib toimuda üldmobilisatsioon, mis lõpetab praeguse vabatahtliku värbamise. Kuid Melnik pole sellega nõus: „Mehi napib alati, aga me pole Venemaa, kes varjatud mobilisatsioone viib läbi.”
Melnik on veendunud, et Ukraina relvajõududel on kevadrünnaku koordineerimiseks piisavalt relvi, kuid möönab, et mida kaasaegsemaid relvi nad rahvusvahelistelt liitlastelt saavad, seda parem. Kindral rõhutab intervjuu jooksul korduvalt, et esmatähtis on õhutõrjesüsteemide saamine. Mitte ainult Venemaa lennukite ja helikopterite ohu kõrvaldamiseks rindel, vaid ka Ukraina linnade kaitsmiseks.
Sõjaväeohvitser naeratab veidi kavalalt, kui temalt küsitakse pommirünnakute kohta, mida tema suurtükivägi Venemaa naaberoblastis Belgorodis korraldab. Ukraina rünnakud Venemaa territooriumile tekitavad Ukraina rahvusvahelistes liitlastes kahtlusi. Ameerika Ühendriikide president Joe Biden on korranud, et ei kavatse Kiievile tarnida kaugmaarelvi, mida saaks kasutada Venemaa pinnale laskmiseks. Melnik kinnitab, et nad ei kasuta Venemaal asuvate positsioonide ründamiseks välismaalt tarnitud rakette ega mürske, kuid rõhutab, et Harkivile ja Ukrainale on vaja vähemalt 100-kilomeetrine turvaperimeeter: „Me ei ründa piirkondades, kus elavad tsiviilisikud. Kui avastame ohu Venemaal, mis asub meie piirist 3,5 kilomeetri kaugusel, hävitame selle. Kuid me ei kasuta oma rahvusvaheliste partnerite relvi. Belgorodi linna energiataristu on rünnakutes hävinud.”
Ukraina panustab oma droonitootmistööstuse rajamisele. Mehitamata õhusõidukid on Melniku sõnul sõjateoreetiliselt Ukraina sõja suur revolutsioon, kuna neid kasutatakse igal rindel ja mitmel otstarbel: „See on kõige turvalisem võimalus rünnata vaenlase vägesid ja tehnilisi vahendeid. Droon on pommiga plastitükk, mis lendab otse sihtmärgile. Kümmekond aastat tagasi vaatasime sellest filme, täna on see reaalsus. Droonisõda on uskumatu, sest see jõuab ootamatutesse kõrgustesse.”
Droone tuleb kasutada ka Vene pommitajate hävitamiseks Venemaa sõjaväelennuväljadel, kordab Melnik. Ja seda, kinnitab ta, tahab Ukraina teha mitte ainult oma territooriumi, vaid ka ülejäänud Euroopa kaitsmiseks: „Nende lennukid tõusevad praegu rahulikult õhku, nad tulistavad oma kaugmaarakette, naasevad baasidesse ja piloodid on rahulikud, kindlad, et nendega midagi ei juhtu. Peame sellele omavolile vastu astuma. Sest samamoodi, nagu nad lasevad oma raketid Kiievile või Harkivile, saavad nad seda teha ka ülejäänud Euroopa vastu. Peame nad peatama.”
