Soomes tegutseb aktiivselt kolm eraldiseisvat Vene luureorganisatsiooni, selgitab luureekspert Mikko Porvali.
Luureohvitserid ja spioonid koguvad teavet mitmel erineval viisil. Soome kaitsepolitsei hinnangul viibib tegelikult luuremissioonidel kuni kolmandik Venemaa Helsingi saatkonna diplomaatidest, vahendab Yle.
Ametlikult kuuluvad ohvitserid saatkonna personali hulka, kuid tegelikkuses töötavad nad Venemaa välisluureteenistuse SVR-i, sõjaväeluure GRU või Föderaalse Julgeolekuteenistuse ehk FSB alluvuses.
Yle MOT ja Spotlight toimetuste tehtud reportaažid on osa Põhjamaade ringhäälingufirmade ühisprojektist. Juttu tuleb sellest, mida kolm Vene luureteenistust Soomes teevad.
Venemaa välisluureteenistus Služba Vnešnei Razvedki ehk SVR on üks maailma suurimaid luureorganisatsioone. SVR-is töötab 13 000–15 000 inimest.
SVR-i peamine meetod lääneriikides ja mujal maailmas on diplomaatilise katte all pikaajaline ja eesmärgipärane isikuluure, ütles Yle-le Jyväskylä ülikoolis luureajalugu õpetav Mikko Porvali.
Porvali sõnul saavad diplomaadi staatuses tegutsevad isikud diplomaatilise puutumatuse, mis tähendab, et neid ei ähvarda mingisugune kriminaalmenetlus.
SVR-i isikuluurajate jaoks mõeldakse välja elulugusid ning korraldatakse selleks dokumente, isiklikke pabereid ja võltsitud isikulugusid.
Selliseid isikuid nimetatakse luuremaailmas „illegaalideks”.
Kui luureorganisatsioonis on otsustatud vajaliku teabe vajalikkuse kohta, joonistatakse välja inimeste ring, kellel on teave või kellel on sellele juurdepääs.
Porvali sõnul võib illegaal sihtisikutele läheneda pool aastat kuni kaks aastat.
SVR on Soomes kahtlemata kohal. Nad koguvad poliitilis-teaduslik-majanduslik-tehnilist luureteavet, ütleb Porvali intervjuus MOT-ile.
Porvali sõnul on luureteenistuses töötavate igapäevaelu sageli tavaline kontoritöö kaheksast neljani.
Tõsi, inimesed, kelle eesmärk on värvata inimressursse, kohtuvad paljude inimestega, kuid kohtumisi võib olla üsna vähe.
FSB, Venemaa riiklik julgeolekuteenistus
FSB ehk Federalnaja Služba Bezopasnosti on Venemaa föderaalne julgeolekuteenistus, mis tegutseb peamiselt Venemaa piires. Tal on õigus tegutseda ka väljaspool Venemaad, kuid tema ülesanne on vastutada Vene Föderatsiooni julgeoleku eest.
Venemaa piirivalveteenistus on FSB osa, ütleb Mikko Porvali.
Porvali sõnul on oht, et Venemaal spionaažiga tegelevad isikud peavad kokku puutuma FSB-ga.
Porvali sõnul on FSB roll välisspionaažis piiratud.
Vene sõjaväeluure GRU
GRU ehk Glavnoje Razvedõvatelnoje Upravlenije on Venemaa sõjaväeluure, mis on Mikko Porvali sõnul mitmetasandiline.
Porvali sõnul on GRU-l näiteks Venemaa agressioonisõjas Ukrainas osalevad lahinguüksused.
Näiteks Vene sõjaväe poole eriüksustes alluvad paljud GRU alla, ütleb Porvali intervjuus MOT-ile. Tema sõnul tegutseb GRU ametlikult Soomes näiteks Vene kaitseagentide näol, kuid neil on Soomes ka muud tegevust.
GRU töötab ka andmevõrkudega. Pahavara on tuvastatud GRU seoses tegevusega ja see levib tõhusalt üle riigipiiride.
Porvali sõnul on Venemaa luure võimekus lääneriikides Ukraina sõja tagajärjel vähenenud.
Eelmise aasta aprillis saatis Soome riigist välja kaks Venemaa saatkonna personali kuuluvat inimest, EL-i riigid saatsid aga välja üle 200 Vene diplomaadi või saatkonna töötaja kahe päevaga.
Lääne võimud on Venemaa luuretegevusega ilmselt varasemast paremini kursis, ütleb Porvali.
