Venemaa peab kiiresti leidma oma nafta- ja gaasiettevõtetele uusi turge, kuna Lääne sanktsioonid lõikavad majanduse selgroogu. Riik tugineb 37-aastasele endisele Morgan Stanley pankurile, et kasumit säilitada.

Venemaa energiaministri asetäitja Pavel Sorokin kuulub noorte tehnokraatide kaadrisse, kellel on sügavad teadmised Läänest ja kelle Vladimir Putin on kiiresti liigutanud võimu ülemisse astmesse. Londonis rahandust õppinud Sorokin on sõlminud tehinguid Aafrikas ja Lähis-Idas. Ta mängis olulist rolli OPEC+, Venemaa naftatööstuse ja Saudi Araabia juhitud Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni vahelise partnerluse arendamisel, vahendab Wall Street Journal.

Sorokin paisutas eelmisel aastal Venemaa kontrolli all oleva Musta mere torujuhtme kahjustuste mõju, et kergitada nafta hinda, rääkisid tema endine pressiesindaja ja endine Vene riigimeedia ajakirjanik.

Asjaga kursis olevate inimeste sõnul aitas Sorokin eelmisel kuul määrata kindlaks fikseeritud hinnad Venemaa peamisele naftaekspordi artiklile, Uurali naftale, selle asemel, et lasta turul otsustada, kui palju ettevõtted küsivad. Eeldatakse, et otsus toob riigikassasse maksudena juurde 8,2 miljardit dollarit.

Sorokin ja tema kaaskond on seni talitanud sanktsioonidega viisil, mis on hoidnud Venemaad tõsise majandusliku pinge all, kuid see pole muutunud teovõimetuks. See ülesanne muutub aina keerulisemaks, kui pikemaajalised mõjud kinnistuvad, kuid analüütikud väidavad, et Venemaa on Ukraina sõja esimesel täisaastal paremini vastu pidanud kui oodati.

Sorokinist on saanud Venemaa „salarelv” Lääne sanktsioonide mõju leevendamisel, ütles toormeandmete ettevõtte Kpler juhtiv analüütik Viktor Katona. Ta ütles, et usub, et paljud Ukraina liitlased alahindasid Kremli uue põlvkonna lääneriikides väljaõppe saanud otsustajate teadmisi. Putin, kes on pikka aega olnud ümbritsetud Peterburi endiste luurajate ja ärisõpradega, on üha enam pöördunud nende uute tegijate poole, kes räägivad soravalt inglise keelt ja järgivad tema rahvuslikku ideoloogiat.

Sorokin „kehastab midagi, mida Nõukogude Liidu ajal ei eksisteerinud,” ütles Katona. „Ta on osa uuest noorte põlvkonnast, kellel oli valikuvõimalusi” ja kes otsustas töötada Venemaa valitsuses.

Sõda Ukrainas ajas sassi globaalse energiaturu ja pikaajalised ühendused. Venemaa, kes pidas Euroopat kunagi oma kõige tulusamaks energiatarbijaks, saadab nüüd suure osa oma toodangust Indiasse ja Hiinasse, mis tavaliselt ostavad seda turuhindadega võrreldes suurema allahindlusega. Venemaa rahandusministeeriumi andmetel kahanesid Venemaa nafta- ja maagaasitulud jaanuaris eelmise aasta sama kuuga võrreldes osaliselt nende allahindluste tõttu.

Selle saamata jäänud tulu korvamiseks peab Venemaa leidma uusi kaubanduspartnereid. Sorokin ja tema kaaslased on näidanud edu: Kpleri andmetel eksportis Venemaa jaanuaris rohkem kui 8 miljonit barrelit naftat – see on üks viiest suurimast rekordkuust ja tase, mida pole saavutatud alates 2020. aasta aprillist, kuigi tavaliselt müüakse seda allahindlusega umbes 30 dollarit barrelist.

Sorokin sõitis septembris Kongo Vabariigi pealinna Brazzaville’i, kus teda tervitas pärast 20-tunnist lendu riigi president.

Kahe päeva jooksul, istudes kuldsetel toolidel koloniaalajastu presidendipalee pilastrite ja palmipuude keskel, sõlmis Sorokin kokkuleppe, et Venemaa tarnib naftatooteid Kongo Vabariiki ja kaks Venemaa ettevõtet ehitavad 1000-kilomeetrise ja 850 miljoni dollari maksumusega torujuhtme, vastavalt dokumendile, mida nägi The Wall Street Journal ning millest rääkisid visiidil osalenud praegused ja endised ametnikud.

Kuu aega varem kohtus Sorokin Afganistani delegatsiooniga, mida juhib nüüd Taliban – fundamentalistlik rühmitus, mille esindajad sõdisid kunagi Nõukogude Liidu vastu. Sorokin ei olnud üllatunud, kui afgaanid pakkusid rosinaid ja ürte kütuse vastu, ütles endine abi, kes sai kohtumisest ülevaate. Talibani valitsus ja Kreml avalikustasid hiljem kokkuleppe Vene bensiini tarnimiseks Kabuli.

Sorokin pidas ka Bahreiniga läbirääkimisi selleks, et Pärsia lahe väike kuningriik saaks Venemaa ettevõtete tarnitava nafta kauplemise keskuseks, ütlesid asjaga kursis olevad inimesed. Tolliandmetest selgub, et eelmisel aastal tehti riigis osa naftatehingutest Kremliga.

Kremlis on teiste tõusvate tähtede hulgas ka 39-aastane rahandusministri asetäitja Aleksei Sazanov, kes sai hariduse Oxfordis ja töötas koos Sorokiniga Moskvas konsultatsioonifirmas Ernst & Young. Koos Sorokiniga mängib ta nüüd võtmerolli, leidmaks võimalusi Venemaa kiiresti paisuva defitsiidi katmiseks.

Endisest Bank of America analüütikust Denis Derjuškinist sai 29-aastaselt energiaministeeriumi teadusuuringute juht, kes esindas Venemaad OPECi nõustamiskoosolekutel, mille eesmärk oli aidata nafta hinda maksimeerida.

Putini mõjukaim majandusnõunik Maksim Oreškin, kes asus sellele ametikohale 38-aastaselt, töötas varem Prantsuse pangas Crédit Agricole. Ta juhtis edukat strateegiat, mille eesmärk oli sundida välisettevõtteid ostma Venemaa maagaasi pigem rublades kui dollarites või eurodes, et sanktsioonidest mööda minna.

Sorokin sündis Moskvas, kuid kasvas üles Küprosel Vene diplomaatide peres. Ta kolis tagasi Venemaale, et alustada professionaalset karjääri Ernst & Youngi raamatupidajana. Temast sai 26-aastaselt Venemaa suurima erapanga Alfa-Banki vanemanalüütik, enne kui ta omandas lühikese ajaga Londoni ülikoolis rahanduse magistrikraadi.

Hiljem kolis ta edasi Morgan Stanley Moskva kontorisse. 2015. aastal nimetas Exteli ja Institutional Investori edetabel ta Venemaa ning Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika riikide nafta- ja gaasisektori üheks parimaks analüütikuks.

Noore pankurina nähti teda nii tõusva tähe kui ka tagasihoidliku kolleegina, kes lõunatas regulaarselt kohalikus Ukraina söögikohas ja õhtustas tipptasemel Aasia restoranides, ütlesid teda tol ajal tundnud inimesed. Kuid ta paistis silma ka konservatiivsete vaadetega Venemaa poliitikale, ütlesid nad. Endine kolleeg ütles, et ta oli kriitiline Venemaa poliitilise avanemise suhtes 1990ndatel aastatel. „Ta tahtis Venemaad taas suureks teha,” ütles teine ​​endine kolleeg.

Toonane Vene energiaminister ja praegune peaministri asetäitja Aleksandr Novak värbas Sorokini 2016. aastal Wall Streeti pangast ja pani ta juhtima oma energiauuringute keskust.

Sorokin lõi suhte kuulsa härra Novakiga. Viimane hakkas teda kutsuma hüüdnimega „Paša”, mis on Paveli hüüdnimi – ja kutsub teda sageli tuttavate inimeste sõnul oma Moskvast väljas asuvasse suvilasse grillima.

Sorokin osales peagi diplomaatilistel üritustel, olles Novakiga tõlgina kaasas. Ta tunti kergesti ära poisiliku soengu järgi ja hea inglise keele oskus tõi talle teise hüüdnime „tõlk”.

Samuti sai ta sõbraks Saudi Araabia energiaministrite kauaaegse nõuniku Adeeb Al Yamaga ja OPECi kadunud juhi Mohammed Barkindoga. Osaliselt nendele suhetele tuginedes aitas ta Novakil kavandada liitu Saudi Araabia juhitud OPEC-iga, mis viis 2016. aastal OPEC+ loomiseni, kus Venemaa sai ülemaailmsel naftaturul suurema hääle. Vahetult pärast seda kiitis koalitsioon heaks tootmiskärpe, mis tõstis edukalt hindu.

Putin küsis 2018. aastal toimunud kohtumisel Sorokinilt, mida ta valitsuse heaks teeb. „Suur projekt, mille kallal oleme viimasel ajal töötanud, on Venemaa ja OPECi riikide vaheline tootmispiirangute sõlmimine,” vastas ta Kremli vestluse stenogrammi järgi.

„On aeg teid edutada,” ütles Venemaa president. Mõne päeva pärast määrati Sorokin energiaministri asetäitjaks.

Sorokin on oma patriotismi suhtes olnud vankumatu. „Kogu oma elu, kui olin laps, elasin ja käisin koolis välismaal. Ja ma teadsin alati, et tahan oma kodumaale naasta,” ütles ta Kremli stenogrammi järgi Putinile.

Ministri asetäitja on juhtinud ka riigi energiasektori moderniseerimist, käivitades hiljuti maagaasi tanklad, millest Venemaal on maailma suurimad ressursid, ja riikliku energiatarbimise vähendamise plaani.

Varsti pärast ministri asetäitjaks saamist palkas Sorokin oma avalike suhetega tegelema tollal 27-aastase ajakirjaniku Arseni Pogosjani.

Pogosjan lahkus Venemaalt pärast seda, kui sai teada, et ta kutsutakse septembri lõpus Ukraina rindejoonele, ja on sellest ajast alates olnud ära.

Endine pressiesindaja ütles, et Sorokin paistis karjääribürokraatias silma oma läänelike harjumustega – näksides viilutatud ananassi ja juues viina asemel viskit – ning erasektori stiilis avaliku kaasamise omaksvõtuga. „Ta oli YouTube’is ja ta vastas ajakirjanduse päringutele tunni jooksul. See oli põnev,” ütles Pogosjan.

Pogosjan rääkis, et pingete kasvades Venemaa ja Lääne vahel muutus Sorokin vähem kättesaadavaks, ta kas keeldus vastamast ajakirjanduse päringutele või võttis avalduste tegemiseks tunde.

Ühel eelmise aasta märtsiõhtul teatas Venemaa kontrolli all olev Kaspia torujuhtme konsortsium ministeeriumile, et rajatis sai tormikahjustusi. Torujuhe ekspordib Mustal merel asuva Venemaa sadama kaudu 1,2 miljonit barrelit Kasahstani toornaftat päevas, millest suurema osa pumpavad Chevron Corp. ja Exxon Mobil Corp., kellele kuulub juhtmes vähemusosalus.

Vene riiklik uudisteagentuur TASS teatas toona, et konsortsium ütles, et vahejuhtum tulenes „ühe ujuvvooliku raami nihkumisest” ega põhjustanud olulisi häireid.

Sorokin reageeris sellele avalikult Venemaa energiaministeeriumis ja aitas muuta intsidendi üleilmseks sündmuseks, ütlesid Pogosjan ja Julia Kazagajeva, kes juhtis TASS-i energiateemade kajastust. Pärast seda lahkus Kazagajeva Venemaalt ja on sõja vastu.

Pogosjan ütles, et tuli Sorokini juurde avalduse mustandiga, milles kirjeldati juhtunut. Pärast Kremliga rääkimist ütles Sorokin, et see polnud piisavalt karm, meenutab Pogosjan.

Sorokin palus järgmise 12 tunni jooksul teha korduvalt muudatusi videosõnumisse, et muuta see rohkem  murettekitavaks, ütles tema endine pressiesindaja. Lõigud torujuhtme õnnetuse võimaliku ulatuse ja mõju kohta liikusid avalduses alt ülespoole.

„Kreml tahtis, et Lääs jääks uskuma,” ütles Pogosjan. Venemaa meedia korjas need uudised üles.

Kazagajeva ütles, et pärast seda, kui talle algselt teatati, et juhtum oli suhteliselt tagasihoidlik, käskisid tema toimetajad tal rõhutada mitmeid jutupunkte, mis suurendaksid USA, Hiina ja Euroopa turgude pikaajaliste häirete ohtu. Peatoimetaja saatis talle e-kirja, milles palus kommentaaride saamiseks teiste seas ka Sorokiniga ühendust võtta.

Torujuhtme operaator CPC, kes palus viidata oma varasematele avalikele avaldustele, ütles toona, et kaks kolmest avamere laadimispunktist said tormi tõttu kahjustada ja nende parandamiseks kulub kaks kuni neli nädalat.

Venemaa riigitelevisioonis hoiatas Sorokin, et rike nõuab kuni kahekuulist remonti ja ekspordikahju on kuni 1 miljon barrelit päevas. Rahvusvahelised naftahinnad tõusid kohe 5 protsenti.

Kahe päeva jooksul oli terminalis laadimine taaskäivitatud, näitavad Kpleri andmed. CPC teatas, et naaseb täisvõimsuse juurde kuu aja jooksul.