Venemaa süüdistab USA-d viimase aja suurimas terroriaktis – Nord Streami gaasitorude õhku laskmises Läänemeres.

Venemaa välisminister Sergei Lavrov süüdistas Ühendriike otseses seotuses plahvatustega, mis kahjustasid tõsiselt Venemaa gaasi Euroopasse vedavaid Nord Streami gaasitorusid, vahendab Daily Mail.

Venemaa peadiplomaat viitas hiljutisele avaldusele, mille tegi USA välisministri asetäitja poliitika küsimustes Victoria Nuland, kes kiitis hiljutisel senati istungil torujuhtme hävitamist. Lavrov kirjeldas tema sõnu kui „ülestunnistust”.

„See ei ole ainult USA otsene osalemine Nord Streami torujuhtmete plahvatuses. Proua Nuland on nüüd ülestunnistuse teinud,” ütles Lavrov riigitelevisioonile antud intervjuus.

Nuland ütles 26. jaanuaril: „Ma olen ja ma arvan, et (Bideni) administratsioonil on väga hea meel teada, et Nord Stream 2 on nüüd… metallitükk mere põhjas.”

Keegi ei ole plahvatuste eest vastutust võtnud, vaatamata sellele, et Rootsi ja Taani ametivõimud on läbi viinud kaks eraldi juurdlust, mis jõudsid järeldusele, et torujuhtmeid saboteeriti.

Septembris lõhkusid mitmed veealused plahvatused Venemaad ja Saksamaad üle Läänemere ühendavad torujuhtmed Nord Stream 1 ja Nord Stream 2, mis kuuluvad Venemaa energiagigandile Gazprom.

Nord Stream 1 seisis plahvatuste ajal jõude tehniliste probleemide tõttu, mida komplitseerisid Lääne sanktsioonid Venemaa vastu. Nord Stream 2 valmis 2021. aasta septembris, kuid seda ei võetud kunagi kasutusele, kuna Berliin lükkas oma sertifitseerimise edasi mõned päevad enne seda, kui Moskva saatis 2022. aasta veebruaris väed Ukrainasse.

Nord Stream 1 torus oli aga endiselt tohutul hulgal gaasi, nii et toru lõhestanud plahvatused paiskasid ookeani umbes 500 000 tonni metaangaasi ja tekitasid ohu ja keskkonnakahju.

„Võime järeldada, et Rootsi majandusvööndis on Nord Stream 1 ja 2 juures toimunud plahvatused, mis on toonud kaasa ulatuslikke kahjustusi gaasijuhtmetele,” ütles Rootsi riigiprokurör Mats Ljungqvist pärast torujuhtme ülevaatust tehtud avalduses.

Ljungqvist lisas, et „kuriteopaiga uurimine on suurendanud kahtlusi sabotaaži toimumises”.

Lääne luureagentuurid süüdistasid algul Venemaad, väites, et torujuhtme kahjustamine oli osa taktikast, mille eesmärk oli tõsta talvekuudel energiahindu Euroopas, julgustades samal ajal Lääne elanikkonda oma toetust Ukrainale ümber mõtlema.

Putin kuulutas, et „pole kahtlust”, et plahvatused olid Lääne „terrorirünnaku” tagajärg, et „õõnestada kogu kontinendi energiajulgeolekut”.

Vene kommentaatorid juhtisid tähelepanu sellele, et kumbki gaasitoru ei olnud enne plahvatusi kasutusel, ja seadsid kahtluse alla, miks Kreml kahjustab oma vara, mis läheb Gazpromile maksma miljardeid.

Venemaa välisministeerium väitis, et Suurbritannia kuninglik merevägi osales gaasijuhet kahjustanud plahvatuste korraldamises, kuid ei viidanud tõenditele.

London lükkas toona süüdistused tugevalt ümber, Briti kaitseministeerium kuulutas, et Kreml on „leiutanud loo”, mis „räägib rohkem Venemaa valitsuse sees toimuvatest vaidlustest kui Läänest”.

Valitsus lisas oma avalduses: „Venemaa kaitseministeerium kasutab eepilise ulatusega valeväidetega kauplemist, et vähendada nende hukatuslikku käsitlemist ebaseadusliku sissetungi puhul Ukrainasse.”

Kumbki pool ei ole veel suutnud esitada tõendeid teise osaluse kohta.

Oma intervjuus riigitelevisioonile ütles Lavrov ka, et Lääs valetab Venemaa keeldumise kohta läbirääkimistest Ukrainaga ning püüab Moldovat, Gruusiat ja Kesk-Aasia endisi Nõukogude riike Moskva vastu pöörata.

Moldova võimud reageerisid aga kiiresti, kuulutades, et rahvas on valinud oma tuleviku „vaba maailma osana” ja lükkas ümber Venemaa välisministri väite, et Lääs üritab muuta väikest riiki Kremli vaenlaseks.

„Me lükkame kategooriliselt tagasi Venemaa diplomaatia juhi avalduse, mis ei vasta tegelikkusele ja on osa Venemaa diplomaatia juba tuntud ähvardavast retoorikast,” seisis Moldova välisministeeriumi avalduses.

Euroopa Liit võttis eelmise, 2022. aasta juunis kandidaatriikideks vastu Moldova ja naaberriigi Ukraina.

„Soovime Vene poolele meelde tuletada, et tee, mida Moldova järgib, on ELiga ühinemise tee. Moldova on selgelt valinud oma tuleviku ja see tulevik on osa vabast maailmast,” seisis välisministeeriumi avalduses.