Euroopa Liit soovib 2030. aastaks vabaneda toidukohtade ühekordsetest nõudest. Soome parlamendis on praegu menetluses EL-i komisjoni ettepanek pakendidirektiivi kohta.
Kiirtoidukohad on suures osas üle läinud plasttopsidelt papist nõudele. Varsti aga ei piisa enam sellestki. EL soovib järk-järgult vabaneda söögikohtade ühekordsetest lauanõudest, vahendab Yle.
Ühekordseid toidu- ja joogipakendeid ei tohiks pärast 2030. aastat kasutada restoranides ja kohvikutes kohapeal einestamiseks, soovitab komisjon. Väikeettevõtted võidakse keelu alt välja jätta.
Praktikas tuleks kiirtoidurestoranis sööki-jooki serveerida nõudelt, mis pärast kasutamist pestakse.
20 protsenti kaasaostetud jookidest tuleks 2030. aastal serveerida korduvkasutatavates nõudes ning 2040. aastaks tõuseb see osakaal 80 protsendini. Isegi kaasaostetud toodete puhul kasvab nõudlus vastupidavate nõude järele samm-sammult.
Euroopa Komisjoni pakendeid ja pakendijäätmeid käsitlev direktiiv on Soome parlamendis arutusel. Soome kujundab ettepaneku suhtes oma seisukohta kiiresti enne praeguse valitsusperioodi lõppu.
Soome valitsus on võtnud kuulda ettevõtjate kurtmist ega nõustu ühekordsete topside täieliku keeluga. Parlamenti läinud avalduse kohaselt peab kohvikutes ja restoranides serveerimisel olema võimalik kõrvale kalduda ühekordsete pakendite keelust, „kui on muid sobivaid alternatiive, millel on parem keskkonnamõju”.
Põhjuseks on vajadus peatada jäätmete hulga kontrollimatu kasv. Aastatel 2009–2018 kasvasid pakendijäätmed EL-is ligi 20 protsenti. Komisjon soovib 2040. aastaks viia jäätmekogused tagasi 2009. aasta tasemele.
Kui midagi ette ei võeta, kasvab komisjoni hinnangul 2040. aastaks pakendijäätmete hulk 40 protsenti. Peaaegu poole sellest moodustavad paber ja papp.
Ettepanek suurendab pakendite korduskasutamist ja ringlussevõetavust. Näiteks on ülepakendamine keelatud ja pakend ei tohi olla toote suuruse suhtes liiga suur.
Kümme protsenti veebipoodide pakenditest peaks aastal 2030 olema korduvkasutatavad, kümme aastat hiljem pool.
Pakenditööstuse ja pappi tootvate metsandusettevõtete jaoks on ettepanek mürk ja vastuseis äge. Näiteks pakendifirma Huhtamäki äri põhineb ühekordsel pakendil.
Seevastu Metsä Groupi kuuluvad Metsä Board ja Stora Enso on otsinud papist kasumlikumat asendajat paberile.
Kindlasti on lobitöö tihe ka parlamendis, kui teisipäeval algavad istungid ekspertide osalusel.
Ettevõtted rõhutavad, et jäätmete kasvu ohjeldamiseks piisab taaskasutamisest ning ühekordsete pakendite kasutamist ei tohiks piirata.
Metsä Groupi kliima- ja ringmajanduse direktor Maija Pohjakallio peab imelikuks, et komisjon annab näiteks restoranidele välja detailseid regulatsioone.
Näiteks ühekordsetele pakenditele võiks kehtestada kogumiskohustuse. See suurendaks taaskasutust. Taaskasutust ja ringlussevõttu tuleks käsitleda täiendavate lahendustena.
Pohjakallio rõhutab, et Euroopas on taaskasutuses üle 80 protsendi paberist ja papist pakenditest. Osakaalu suurendaks laienemine toitlustusse.
Sööginõude taaskasutust raskendavad nende pesu ja klientide soov nõusid tagastada. Praktikas tähendaks taaskasutamine restoranides uuesti plastikule üleminekut.
Kiirtoidukettides suhtutakse uude poliitikasse rahulikult. McDonalds loodab saada kogemusi Prantsusmaalt, kus keelati aasta alguses ühekordsed nõud. Ettevõte teatab, et vajadusel korrigeeritakse tegevust vastavalt seadusele.
Hesburgerist öeldakse, et kui ühekordsed pakendid keelustatakse, asendatakse need korduvkasutatavate take away omadega. Nõudepesule ega nõude transportimisele pole firma veel mõelnud.
Soome Pakendiliidu tegevjuht Antro Säilä juhib tähelepanu, et selle kohta, mitu kasutuskorda korduvkasutatavad topsid vastu peavad, pole infot. Kasu ilmneb alles siis, kui saab kasutada samu nõusid kümneid või sadu kordi.
Säilä nendib, et nõude pesemine suurendab vee ja pesuvahendite kasutamist. Tema sõnul oleks komisjon pidanud keskkonnamõjusid sügavamalt hindama.
Prantsusmaa kogemus näitab, et korduvkasutatavaid topse varastatakse palju.
Soome paberifirmad on plastpakendite asemel tootnud papist topse, sest sooviti plastikust lahti saada. Nüüd pöörab komisjon selja ja ütleb, et papp on halb lahendus, sest see on ühekordne. See tuleb asendada korduvkasutatava plastpakendiga.
Säilä toob välja, et pappi on materjalina lihtne taaskasutada, kiud peavad vastu 5-10 taaskasutust. Liigume ringmajandusühiskonna poole, kus jäätmed on järgmise etapi tooraine. Kiud on hästi ringlev tooraine, lisab ta.
Ettevõtted viitavad oma lobitöös Euroopa pakenditööstuse poolt konsultatsioonifirmalt Ramboll tellitud uuringule. Sellest lähtuvalt koormasid korduvkasutatavad pakendid keskkonda rohkem kui ühekordsed pakendid. Põhjuseks oli pesuvesi ja nõude transportimiseks kuluv energia.
Soome Loodusvarakeskuse teadur Esa-Jussi Viitala toob välja, et tööstus on tellinud Rambollilt elutsükli uuringu. Andmeid ja eeldusi muutes saab soovitud tulemuse.
Tulemusi mõjutab Viitala sõnul näiteks see, kuidas nõusid tagastatakse ja millist energiat kasutatakse, kas seda tehakse näiteks jalgsi, ratta või autoga ning kas nõusid tagastatakse ostureisil olles või eraldi. Võib juhtuda, et praegu tekitab taaskasutus rohkem emissioone kui ühekordne pakend, kuid eesmärk on aasta 2040. Näiteks autoga sõites võivad heitmed olla väga erinevad juba 2030. aastal.
Viitala sõnul ei võta uuring arvesse ühekordsest pakendikultuurist põhjustatud keskkonna risustamist. Samuti ei arvestata metsa raiumise võimalikke mõjusid bioloogilisele mitmekesisusele või looduse kadumisele.
Viitala sõnul ettevõtete poolt rõhutatud taaskasutus take away pakendite puhul ei toimi. Nende ringlussevõtu määr pole teada, kuid see on vaevalt isegi 30 protsenti.
Papptopsid, burgeripaberid jms satuvad tavaliselt segajäätmetena otse prügi hulka, sest need visatakse teel olles minema. Samuti on need määrdunud, mis muudab taaskasutamise oluliselt keerulisemaks.
Viitala ütles, et ei usu, et turg reguleerib end ise piisavalt, et näiteks ülepakendamist vähendada ilma EL-i regulatsioonita. Pakendijäätmete kasvu peatamise eelduseks on ühtne ja tulevikku vaatav regulatsioon.
Soome pakenditööstuse tegevjuht Antro Säilä imestab Yle intervjuus, kuidas saab näiteks veinipudelite taaskasutust tööle rakendada.
