Ülevaade: ukrainlased on ka tulevikus Soomes oluline migrantide grupp

Novembris-detsembris koostas uuringufirma E2 Tutkimus ülevaate, mida Soome põgenenud ukrainlased oma elust arvavad ja mis plaanid neil on. Seeläbi sooviti põhjalikumat ja värskemat infot, mis saadi suvel siseministeeriumi poolt korraldatud küsitlusest.

Ülevaates tõdetakse, et ukrainlaste tulevikuplaane on endiselt raske prognoosida. Kuigi mõned unistavad kodumaale naasmisest, ei peeta seda praegu reaalseks. Lisaks sõja käigule ja tagajärgedele mõjutavad plaane näiteks töö ja perekond.

Mida kauem sõda jätkub, seda rohkem ukrainlasi jääb tõenäoliselt riikidesse, kuhu nad on põgenenud. Paljudel pole kodu, kuhu tagasi pöörduda. Seetõttu moodustavad ukrainlased isegi Soomes suure migrantide grupi, sõltumata sellest, millal ja kuidas sõda lõpeb.

Ukrainlased saavad omale Soomes püsielukohta taotleda kevadel

Ülevaate põhjal levivad ukrainlaste seas hirmujutud ja kuuldused, et nad peavad mingil põhjusel Soomest lahkuma. Soomes ajutise kaitse alusel antud elamisluba kehtib aga vahetult seni, kuni ajutine kaitse EL-is kestab. Elamislubasid pikendatakse ilma eraldi taotluseta.

Eeloleval kevadel avaneb paljudel ukrainlastel võimalus taotleda püsielukohta pärast aastast Soomes viibimist. Uuring näitab, et ukrainlastel napib selle võimaluse kohta teavet.

Pärast püsielukoha saamist lähevad ukrainlased vastuvõtuteenustelt üle omavalitsuste ja hoolekandepiirkondade teenuste klientideks. Sel juhul on neil samad õigused, teenused ja kohustused kui neil, kes elavad alaliselt Soomes. Aasta alguses avaldavad ametivõimud täpsema info püsielukoha (kotikunta) taotlemise kohta ja selle kohta, kuidas püsielukoha saamine elu Soomes mõjutab.

Püsielukoht määratakse vastavalt olemasolevale elukohale ja seda saad vabalt valida. Samas hinnatakse ülevaates, et kuna Ukraina põgenike hulgas on palju lastega peresid, ei suundu nad tingimata suurlinnadesse, kuhu on koondunud ülejäänud Soome immigrandid. Kooliharidus ja lasteaiad seovad peresid praeguse elukohaga üle kogu Soome.

Samuti meelitavad ukrainlasi maale hooajatööd ja taluettevõtjate pakutavad eluasemed. Mõnele meeldib ka elukoha loodus, väiksus, rahulikkus või sujuv liiklus.

Vajadus on keeleõppe ja ukraina-keelse info järele

Ülevaate kohaselt takistavad ukrainlaste tööleasumist eriti probleemid ukraina hariduse tunnustamisega ja keeleoskuse puudumine. Kuna ukrainlased ei räägi soome ega rootsi keelt, tuleb nende keelte õpetamist veelgi suurendada.

Lapsed õpivad keele sageli kiiremini kui täiskasvanud ning mõned ukraina lapsed oskavad juba päris hästi soome või rootsi keelt.

Laste keeleoskuse arendamine aitab peresid. Teisest küljest ei tohiks lapsed lõpuks oma vanemate asjade eest hoolitseda, märgib E2 Tutkimuse teadur Eija Eronen.

Ülevaates rõhutatakse, et ka Soomes on vaja suurendada ukrainakeelse suulise ja kirjaliku tõlke teenust ning infoedastust.

Ukrainlasi on Soomes juba samapalju kui eestlasi

Enne Venemaa sissetungi Ukrainasse elas Soomes umbes 7000 Ukraina kodanikku. 2022. aastal andis Soome elamisloa ligikaudu 45 000 Ukrainast ajutise kaitse alusel põgenenud inimesele. Soome on oma rahvaarvu suhtes võtnud vastu rohkem pagulasi Ukrainast kui Rootsi, kuid tunduvalt vähem kui näiteks Eesti ja Poola. Käesoleval 2023. aastal saabub Ukrainast hinnanguliselt 30 000–40 000 uut ajutise kaitse taotlejat.

Eelmise, 2022. aasta lõpus moodustasid Ukraina kodanikud ligikaudu sama suure migrantide rühma kui Soome elanikkonna hulka kuuluvad Eesti kodanikud, kui arvestada ajutise kaitse saajaid, ütleb E2 Tutkimuse vanemteadur Rolle Alho.

Ülevaade põhineb statistilistel andmetel ja kvalitatiivsete intervjuude andmetel, mis sisaldab intervjuusid ukrainlaste ning valdkonna ametnike ja ekspertidega. Töid rahastasid Sitra, Siseministeerium ja E2 Tutkimus. Sitra demokraatia ja osaluse teema lähtekohaks on see, et ühiskonnas kõlaks kõigi elanikkonnagruppide hääl. Eelkõige on riiki saabuvate inimeste mõjutamisvõimalused üldiselt nõrgemad kui ülejäänud rahvastikul.

Kommentaarid
(Külastatud 166 korda, 1 külastust täna)