Soomest pole saanud riiki, kuhu Venemaalt põgenevad venelased tahaksid elama jääda – miks see nii on?

Soome ei ole venelaste jaoks sihtriik. See tähendab, et Soome pole saanud sõja tõttu kodumaalt lahkunud venelaste sihtkohaks, vähemalt mitte nendele, kelle kavatsus on tõsiselt oma elu ja elukohta muuta.

Põhjused on ilmselged: kõrge hinnatase ja keel, mida peetakse üheks raskemaks maailmas. Ja ennekõike: riigis viibimiseks – või sinna sisenemiseks – seadusliku loa saamine, vahendab Helsingin Sanomat.

Võib tunduda, et Venemaalt põgenejad tunnevad Soomest puudust, sest nende kodumaa on siinsamas kõrval ja riigis on teisigi venelasi. Helsingis ja idapiiri vastas asuvatel aladel on näha kõige enam venekeelset diasporaad. Kuid selline mulje on puhtalt soomlaslik.

Venelase vaatevinklist on olukord erinev. Venemaa elanikkond on kokku umbes 140 miljonit. Kas see on Soomes eriti nähtav? Ei ole.

Soomes ei saa venelane poodi siseneda ja müüjaga vene keeles vestlust alustada ilma küsimusi esitamata. Seda juhtub kõigis endistes liiduvabariikides. Seda tehakse ka Balti riikides.

Paljud venelased on kasutanud Soomet oma põgenemisteekonnal vahepeatusena. Põhjus ei ole ainult ühine piir.

Mobilisatsioooni kõige intensiivsematel päevadel oli Soome ainus riik, kuhu venelased said minna Schengeni viisaga. Soome valitsus kehtestas piirangud alles 30. septembril.

On väike grupp neid venelasi, kelle suhe Soomega on teistsugune kui enamusel. Nad elavad peamiselt riigi loodeosas ja Karjalas. Võib-olla on nende suhe sama tüüpi nende lõunasoomlastega, kellel on majake mujal Soomes.

Need venelased või nende tuttavad omavad Soomes kinnisvara. Nad on harjunud Soomes puhkusel käima. On ilmne ja selge, et kui pead kodumaalt lahkuma, siis esimese asjana lähed oma välismaal asuvasse elamisse, kui sul on. See on kõige odavam ja mugavam koht tuleviku planeerimiseks.

On terve hulk venelasi, kes on septembrist oktoobrini oma majakestes Soomes elanud.

Möödunud sügisel sündis nendest Soome suvilatest ja neisse minekust kontseptsioon Noa laev. Paljud mobilisatsiooni eest põgenenud Soome suvilaomanikud võtsid endaga kaasa teisi inimesi. Majutust pakuti tasuta. Võis juhtuda, et võõrustaja naasis Venemaale, kuid külalised mitte. Nad jäid Noa laeva või jätkasid teekonda edasi.

12–15-liikmeline venelaste seltskond elas septembris-oktoobris Lõuna-Savos kolmes majakeses umbes kolm nädalat. Pärast seda otsustasid mõned naasta Venemaale. Mõned läksid edasi mõnda teise Euroopa või Aasia riiki. Üks taotles Soome elamisluba. Ta ootab Soome migratsiooniameti otsust. Ta ei ole suvilaomanik.

On ka neid, keda kutsutakse „ajutisteks pagulasteks Soomes”. Nad on kõik kuulnud juhtumitest, kus venelasi oli koheldud negatiivselt. Sel põhjusel on nad valvel, isegi pisut hirmul.

Paljud pole aga isiklikult midagi ebameeldivat kogenud. Võib-olla sellepärast, et nad pole oma Vene päritolu rõhutanud. Vastupidi, nad on püüdnud oma juuri varjata. Soomlased on samas öelnud, et venelastel ei ole vaja vabandada asjade pärast, mida nad pole teinud.

57-aastane programmeerija Dmitri elab ja töötab Peterburis. Tal on suvila Soomes, kuid ta loodab saada püsiva elukohta Rootsis, sest ta ei usu, et Venemaa muutub.

Miks Dmitri ei arva, et võiks proovida tulla Soome IT-professionaalina, kuna tal on siin ka maja?

Suvila omamine Soomes on viimasel ajal probleeme toonud. 30. septembril avaldatud piirangute kohaselt tohib Soome kinnistu venelasest omanik riiki siseneda vaid juhul, kui reisi eesmärgiks on elamise või kinnistu vajalikud hooldustööd.

Mida siis vaja on? Dmitri ei tea, sest ta ei pääse oma suvilasse. Ja ta ei saa tasuda suvilaga seotud makse ega arveid. „Probleem pole ainult maksude ja kommunaaltasude maksmine. Selliseid arveid on raske saada“, räägib Dmitri.

Eelnevatel aastatel toimetati maksuotsused omaniku Venemaal asuvale kodusele aadressile. 2022. aasta aprillis peatati kirja- ja pakiveod Soome ja Venemaa vahel. Soome maksuamet avaldas selleteemalise venekeelse eribülletääni. Selles soovitati kõigil Venemaa kinnisvaraomanikel maksuhalduriga telefoni teel ühendust võtta.

„Helistades öeldi, et nad on valmis kohe kirja panema uue aadressi maksuotsuste kättetoimetamiseks. Erakorraliste asjaolude tõttu võib seda teha telefoni teel, kuigi tavaliselt tuleb aadressi muutmine teha spetsiaalse vormi abil. See oli ilus, kuid üsna mõttetu žest. Muidugi oleksin võinud paluda, et arved saadetakse minu Soome aadressile, aga kuidas ma need sealt kätte saaksin, kui mind ei lubata üle piiri?”

Maksuamet oleks lubanud aadressimuudatuse telefonis edastada, kuid uus aadress pidanuks olema kusagil mujal kui Venemaal, sest Venemaale post ei lähe.

Kõigi makse- ja finantsprobleemide hulgas on Venemaa krediitkaartide kasutamise keeld EL-is kõige väiksem. Kõik, kes sellega hakkama saavad, on soetanud välismaise krediitkaardi. Kõige populaarsemad on selleks Armeenia, Usbekistani ja Kasahstani pangad. Selles küsimuses on teenust pakkunud ka Türgi pangad.

Mõned on nendesse naaberriikidesse reisinud pangaasjade ajamiseks, mõnel on õnnestunud opereerida kaugühendusega. Usbeki krediitkaarti on endiselt võimalik hankida Venemaalt lahkumata. Maaklerid küsivad oma teenuste eest 12 000 kuni 45 000 rubla (umbes 165–615 eurot).

Dmitri rääkis veel ühest Soomega seotud maksemurest. Temani oli laekunud info, et Soome suvila aastane jäätmetasu arve on tema suvila postkasti jõudnud.

Arve ise oli väike, aga selle tasumine osutus suureks probleemiks. Rahaülekandeid Venemaalt või Venemaale ei aktsepteerita. Dmitril on Aasia krediitkaart, mis töötas hästi Soome poes ja kohvikus. Aga IBAN-i ülekannet sellega teha ei saa, sest IBAN on puhtalt Euroopa süsteem ja krediitkaarte väljastavad Aasia pangad sellega ei tegele.

Nii palus Dmitri ühel oma Soomes elaval sõbral arve tasuda. Sõber on venelane. Ta läks pangakontorisse. Pangaväliste klientide sularaha- ega kaardimakseid seal ei aktsepteeritud ning Venemaa kodanikud ei tohi enam panga kliendid olla. Tal kästi minna R-kioskisse. Seal öeldi talle, et maksta saab, kui arvel on triipkood. Seda polnud.

„Kõik on väga viisakad ja sõbralikud, aga see ei aita seda probleemi lahendada,” rääkis Dmitri. Arve oli paarkümmend eurot, aga probleem on suur.

Lõpuks palus Dmitri oma Soome sõbralt abi. Kõigil Soomes kinnisvara omavatel venelastel ei ole soome sõpru, vähemalt mitte piisavalt lähedasi, et nende poole saaks pöörduda sellise asjaga.

Dmitri soomlasest sõber lubas arve tasuda internetis oma Soome kontolt. Dmitri maksab talle võla tagasi sularahas. Kui selleks võimalus avaneb.

Kommentaarid
(Külastatud 9,237 korda, 2 külastust täna)