Soome keskpank on mures laenude pärast, kuna inimesed võivad olla sunnitud müüma oma kodusid

Soome keskpank tunneb muret majapidamiste suurte ja pikkade kodulaenude pärast, kuna intressimäärad tõusevad.

„Oleme juba pikemat aega märganud, et madalate intressimäärade ajal andsid pangad järjest suuremaid ja pikemaid kodulaenusid, mis on veelgi suurendanud majapidamiste võlgnevust ja laenuhaldusriske,” ütleb Soome Panga juhatuse aseesimees Marja Nykänen.

Kuna Euroopa Keskpanga intressimäärad euroalal olid peaaegu kümme aastat nullis, olid laenuteenuste kulud erakordselt madalad. Ehk siis paljudel leibkondadel oli võimalus senisest suuremaks eluasemelaenuks ja mõõdukalt heldeks tarbimiseks.

Kui võlateeninduskulud tõusevad intressimäärade tõusu tõttu, võivad kodumajapidamised oma tarbimist kärpida. See omakorda pidurdab majanduskasvu ja inflatsiooni, sest nõudlus väheneb.

„Kui tuleb viis välisreisi vähendada nelja peale, ei tähenda see olulist elatustaseme halvenemist. Probleemid hakkavad tekkima siis, kui majapidamised peavad tegema järeleandmisi hädavajalike kulutuste osas,“ räägib Nykänen.

Halvimal juhul võib leibkond oma kodu maha müüa, kui kodulaen on olemasoleva sissetulekuga võrreldes väga suur ja laenuteeninduskulude kasvuga ei tulda toime. Kolmandikul Soome leibkondadest on kodulaen.

Nykänen rõhutab, et on peaaegu võimatu ette hinnata, millal üksik kodulaen on „liiga suur”. Lisaks sissetulekule mõjutavad leibkondade maksevõimet eelkõige säästmine ja näiteks võimalik töötus või haigus.

Üldpilt on endiselt selline, et kodumajapidamiste suurenenud laenukoormus on suurendanud riske. Need riskid hakkavad tavaliselt realiseeruma intressimäärade tõustes.

Kõige levinum kodulaenu viiteintress on 12 kuu euribor. Intress on tõusnud juba 3,3 protsendini. Eelmise, 2022. aasta alguses oli see -0,5 protsenti.

Suveks võib 12 kuu euribor tõusta nelja protsendini, kuna Euroopa Keskpank plaanib inflatsiooni ohjeldamiseks tänavu jätkata rahapoliitika olulist karmistamist.

„Paljude majapidamiste jaoks on olukord keeruline, kuna intressimäärad tõusevad samal ajal, kui majandusväljavaade on nõrk. Lisaks intressikuludele piinab paljusid majapidamisi kallinev energia ja toit,” ütleb Nykänen.

Euroopa Keskpank peab paratamatult rahapoliitikat karmistama, sest kiire inflatsiooni tõttu kahanevad palgasaajate reaalsissetulekud ja suurenevad ettevõtete kulud.

Kodulaenude riskid ei piirdu ainult kodumajapidamistega. Kui suurel osal majapidamistest on raskusi laenuteeninduskuludega toimetulekul, hakkab see kajastuma pankade viivislaenude ehk halbade laenude arvus.

„Seni ei ole pankade teatatud viiviskodulaenud oluliselt suurenenud ning antud tagasimaksepuhkuste arv ei ole veel koroonapandeemia algfaasi tasemel. Jälgime teemat väga tähelepanelikult, aga ka tarbijakrediidi suurust, mis võib suureneda, kui raha vajalikeks kulutusteks ei jätku,” märgib Nykänen.

Leibkondade võlakoormuse kasv pole uus nähtus. Soome Pank on viimastel aastatel korduvalt hoiatanud majapidamiste võlakoormuse kasvu eest. Samuti toetati rahandusministeeriumis ette valmistatud võla ülempiidi ehk maksimaalset võlakordajat, mida oleks seadusemuudatusega reguleeritud.

Võlapiir oleks piiranud seda, kui suure kodulaenu pank võib leibkonnale anda võrreldes leibkonna maksevõimega. Rahandusminister Annika Saarikko teatas 2021. aasta suvel, et võlapiiri ettevalmistamisest on loobutud.

„Võlapiir oleks osaliselt pidurdanud majapidamiste võlgnevust ja vähendanud riske, mis võivad nüüd laenuteenuse kulude suurenedes realiseeruda,” märgib Nykänen.

Kas valitsus tegi vea, kui jättis võlapiiri kehtestamata?

„Soome Pangas oleksime tahtnud näha, et võlapiir oleks olnud osa kodumajapidamiste võlgnevust ohjeldavatest seadustest,” märgib Nykänen. Seaduses sätestatud võlapiiri asemel on Finantsinspektsioon kutsunud panku üles vaoshoitusele laenu andmisel, kui riskid on suured.

Finantsinspektsiooni algselt 2010. aastal välja antud soovituse kohaselt peavad pangad eluasemelaenu andmisel hindama majapidamiste võlahaldusvõimet maksimaalse tagasimakseperioodiga 25 aastat ja intressimääraga vähemalt kuus protsenti.

Käesoleva aasta alguses jõustus soovituse täpsustus. Selles soovitatakse pankadel lisaks 25-aastasele tagasimaksetähtajale ja kuueprotsendilisele intressimäärale arvestada, et majapidamiste kõigi laenude kulud jääksid alla 60 protsendi võlgniku netosissetulekust.

Nimetatud soovitus tähendab lihtsustatult seda, et 4000-eurose netosissetulekuga leibkonnal ei tohiks kõigi laenude teenindamiskulud nende eelduste alusel ületada 2400 eurot kuus.

„Soomes tegutsevad pangad on Finantsinspektsiooni soovitusi üsna hästi järginud ja puuduvad tõendid, et pangad oleks neist oluliselt kõrvale kaldunud,” räägib Nykänen.

Kommentaarid
(Külastatud 581 korda, 1 külastust täna)