Kaval nipp: kallist elektrilepingust saab Soomes vabaneda, kui teha uus leping abikaasa nimele

Paljud mõtlevad praegu, kas tähtajalisest elektrilepingust saab lahti, kui see kalliks osutub.

Põhimõtteliselt ei saa seda teha ilma kuludeta, kuid sotsiaalmeedia elektrigruppides on räägitud ka nipist, mis võimaldab lepingu kohe ilma kuludeta lõpetada, vahendab Yle.

Tähtajaline leping seob mõlemat poolt. Tarbija saab selle lepinguperioodi keskel üles öelda reeglina vaid ühest elukohast teise kolides või leppetrahvi tasudes.

Veebiaruteludes on välja pakutud ka seda, et tähtajalisest lepingust võiks vabaneda, sõlmides samal aadressil uue lepingu teise inimese – näiteks abikaasa või toakaaslase – nimele.

Kui Yle reporter helistas kliendina elektrifirma Heleni klienditeenindusse, öeldi firmast, et lepingutes on tõepoolest selline auk. Tähtajalise lepingu saab lõpetada, kuna uus leping asendab vana lepingu.

Klienditeenindusest öeldi, et elektrifirmal pole aega juhtumeid uurida. Helenil on pool miljonit elektriklienti, nii et see puudutab potentsiaalselt suurt hulka inimesi.

Heleni tarbijatest klientide eest vastutav direktor Hanna Palenius ütleb aga, et elektrimüüjad võivad hoiduda uue lepingu sõlmimisest, kui on toime pandud lepingu rikkumine.

Kui võrguettevõte on teatanud lepingu rikkumisest sihtkohas, on müüjal õigus lepingut mitte sõlmida, kui ta ei ole piirkonnas elektrilevi eest vastutav ettevõte, ütleb Palenius.

Soome konkurentsi- ja tarbijaameti hinnangul on tähtajalised lepingud mõlemale poolele siduvad ning teisele otsa uue lepingu sõlmimine ei ole lepingu tingimustega kooskõlas.

Lepingu rikkumisega seotud kulud võivad olenevalt elektriettevõttest olla suured.

Näiteks Fortum ütleb, et lepingu rikkumine toob kliendile kaasa sajaeurose leppetrahvi ja muud kulud lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest. Need muud kulud võivad olla mitusada või isegi mitu tuhat eurot, kuna need võivad sisaldada kogu ülejäänud lepinguperioodi arvestuslikule elektritarbimisele vastavat hinda.

Ka Vattenfall, Väre ja KSS Energia räägivad Ylele, et lepingu rikkumise eest nõutakse kliendilt kas trahvi või kulude hüvitamist või mõlemat. Ilmatar keeldus asja kommenteerimast.

Elektrifirmad pakuvad tähtajalisi lepinguid, börsihinnaga elektrilepinguid ja tähtajatuid lepinguid. On võimatu kindlalt öelda, milline lepingutüüp on pikemas perspektiivis parim valik.

Soome Tarbijate liidu peasekretär Juha Beurling-Pomoell näeb igat tüüpi lepingutel oma plusse ja miinuseid. Tähtajalised lepingud annavad prognoositavuse. Kaheaastaseid tähtajalisi elektrilepinguid pakutakse fikseeritud kilovatt-tunni hinnaga alla 20 sendi. Nende hinnad on tublisti langenud sügisesest tipust, mil kilovatt-tunni eest võis maksta isegi üle 50 sendi.

Lepingute kestus on näiteks kuuest kuni 24 kuuni. Beurling-Pomoell soovitab hoolikalt läbi mõelda, kui kauaks olete nõus lepingule pühenduma. Tähtajaline fikseeritud hinnaga leping toob prognoositavuse, kuid siis tuleb leppida sellega, et turuhind võib keset lepinguperioodi jääda alla lepinguhinna ning lepingut ei saa lõpetada.

Praegu kehtivad lepingud on nüüd kallid. Nende kilovatt-tunni hinnad algavad umbes 35 sendist. Lepingu tingimuste piires saavad elektriettevõtjad hinda tõsta või langetada ühekuulise etteteatamisega.

Selle lepingumudeli hea külg on see, et hind ei muutu tundide ega päevade lõikes. Nii et hinda ei pea kogu aeg jälgima.

Börsielekter on praegu kõige odavam. Möödunud kuu keskmine börsielektri hind oli umbes 16 senti kilovatt-tunni eest. Terve eelmise aasta keskmine hind oli 15 senti.

Börsielekter tundub praegu soodsaim, kuid mullu detsembris kerkis selle hind üle 60–70 sendi kilovatt-tunni eest.

Beurling-Pomoel ei võta otseselt seisukohta, milline kolmest lepingutüübist on parim. Küll aga ütleb ta, et tarbija ei tohiks väga kergelt oma võimu käest anda. Tarbija peaks hoidma kinni oma võimust ehk võimalusest leping lõpetada ja olukorra muutumisel teha muu valik, ütleb ta.

Kommentaarid
(Külastatud 707 korda, 1 külastust täna)