Venemaa kaks kuud kestnud halastamatud raketi- ja droonirünnakud on hävitanud Ukraina kriitilise taristu ja löönud sügava augu sõjast laastatud majanduse prognoosidesse.
Enne neid rünnakuid eeldas Kiiev järgmisel aastal põhikulude katmiseks vähemalt 55 miljardi dollari suurust välisabi – rohkem kui riigi sõjaeelsed iga-aastased kulutused, vahendab Washington Post.
Nüüd, kus Ukraina energiasüsteemid on tõsiselt räsitud ja Venemaa rünnakud jätkuvad, prognoosivad mõned ametnikud, et Ukraina võib vajada veel 2 miljardit dollarit kuus juurde ning poliitilised liidrid on hakanud Lääne toetajaid selliseks halvimaks stsenaariumiks ette valmistama.
„Mida te teete, kui te ei saa oma maja kütta, te ei saa oma kauplusi, ettevõtteid ega tehaseid juhtida ja teie majandus ei tööta?” ütles president Volodõmõr Zelenski majandusnõunik Oleg Ustenko. „Me vajame rohkem rahalist abi ja Putin teeb seda liitlaste ühtsuse hävitamiseks.”
Möödunud nädalal toimunud kinnisel koosolekul Ukraina keskpangas, mille peakorteri lähedal on nüüd sõjaväeline kontrollpunkt, mõtisklesid keskpanga ametnikud, mis võib juhtuda, kui Venemaa rünnakud intensiivistuvad. Inimesed võivad Ukrainast hulgakaupa põgeneda, võttes kaasa oma raha, mis võib riigi valuuta kokku kukutada, kui nad soovivad vahetada oma Ukraina grivnad eurode või dollarite vastu. Ukraina valitsus võib jääda ilma rahvusvahelistest reservidest, et maksta kriitilise tähtsusega impordi eest ega suuda täita oma välisvõlakohustusi – see on viimsepäeva stsenaarium, mida tuntakse maksebilansi kriisina.
Üks kohutav stsenaarium prognoosib, et Ukraina majandus võib järgmisel aastal kukkuda veel 5 protsenti, lisaks tänavusele 33-protsendilisele kukkumisele, ütles üks pankurite aruandega kursis olev anonüümseks jääda soovinud inimene.
Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles teisipäeval Pariisis rahvusvahelisel doonorkonverentsil, et järgmisel aastal võib kukkumine ulatuda 9 protsendini sõltuvalt jätkuvate Venemaa rünnakute ulatusest.
Kuna Venemaa president Vladimir Putin jätkab oma 10 kuud kestnud sõda, sõltub Ukraina ellujäämine nii välisest majanduslikust abist kui ka annetatud relvadest ning praegu näib Putini kavatsus olevat muuta selline abi nii kulukaks, et Kiievi läänepoolsed toetajad loobuvad.
Enne taristurünnakute algust 10. oktoobril olid Ukraina ametnikud optimistlikud, et Lääne finantsabi võimaldab neil 2023. aastal kaotada enamiku, kui mitte kõik nende tohutust eelarveaugust. Euroopa Liit ja Ameerika Ühendriigid on ühiselt lubanud saata järgmisel aastal Ukrainasse rohkem kui 30 miljardit dollarit, kuigi kogu raha ei ole ametlikult heaks kiidetud. Neljapäeval leppisid Brüsselis kohtunud EL-i 27 riigi riigipead ja valitsusjuhid kokku anda Ukrainale järgmisel aastal laenu 18 miljardi euro ulatuses.
Käesolevaks aastaks lubatud abi saabumine oli aeglane, mis sundis Kiievit trükkima raha ja devalveerima oma valuutat, et tagada oma majanduse konkurentsivõime püsimine, aidates kaasa inflatsiooni tõusule üle 20 protsendi.
Kuid see abi, isegi kui see tuleb, on mõeldud ainult riigi igapäevaseks vee peal hoidmiseks. See ei suuda korvata sõja tekitatud sadu miljardeid kahjusid.
Venemaa sissetung on hävitanud haiglad, sadamad, põllud, sillad ja muud riigi kriitilise tähtsusega taristu osad. Põllumajandustoodete eksport on vähenenud, hoolimata rahvusvahelisest kokkuleppest säilitada mõned teraviljasaadetised. Tohutu hulk Ukraina tööstust on praegu okupeeritud territooriumil. Tervelt üks kolmandik riigi metsadest on hävinud.
Septembris hindasid ÜRO ametnikud, et humanitaarabi vajab ligi 18 miljonit ukrainlast. Riik on rahandusliku kokkukukkumise äärel ja kahe sisekõnelustega kursis oleva inimese sõnul kaalusid mõned Zelenski nõunikud viimastel nädalatel lääneriikide valitsustelt abi palumist, et rahastada otsemakseid Ukraina kodanikele.
Nüüd, kui energiasüsteemid on hävinud, seisavad Kiiev ja tema partnerid silmitsi peadmurdva väljakutsega. Majanduse põhisambad — söekaevandamine, tööstuslik tootmine, infotehnoloogia — ei saa toimida ilma elektri ja internetiteenuseta. Maailmapank on hoiatanud, et vaesus võib plahvatuslikult kümnekordistada. Tööpuudus, mis on juba 30 protsendi lähedal, tõuseb tõenäoliselt veelgi.
„Pikema perioodi täieliku elektrikatkestuse korral peame kindlasti hankima rohkem ressursse, et vältida humanitaarkatastroofi,” ütles eelmisel nädalal toimunud kohtumisel osalenud Ukraina keskpanga asepresident Sergi Nikolaitšuk antud intervjuus.
Koledad hinnangud peegeldavad midagi, mida Ukraina ametnikele ja nende lääne toetajatele ei meeldi valjusti tunnistada: Kreml on muutnud Ukraina majanduse sõja keskseks osaks – selliseks, kus Moskval on väidetavalt palju rohkem edu kui eesliinil, kus tema väed on olnud raskustes.
„Kuidas majandus üldse toimib – toetades samal ajal sõjategevust – tsiviiltaristut sellisel määral kahjustades? Ma arvan, et me pole sellist asja kunagi varem näinud,” ütles USA kõrgkooli MIT majandusteadlane Simon Johnson, kes suhtleb Ukraina ametnikega. „Ma ei suuda mõelda ühelegi majandusele, mis oleks kunagi üritanud seda teha.”
Elektrikatkestused kestavad umbes pool tööpäeva. Kiievi toitlustusteenuse Salt and Pepper kaasomanik Valentõn Nõzkovolosov ja tema partner Andri Bojarski lasevad oma töötajatel saabuda kell viis hommikul – Kiievis kehtiva sõjaaja liikumiskeelu ajal võimalikult varakult. Kui elekter kaob pärast päikeseloojangut — praegu enne kella 16 — töötavad töötajad taskulampidega.
Kui Washington Posti ajakirjanikud hiljuti Nõzkovolosovi ärisse jõudsid, polnud elektrit. Mõni hetk hiljem kõlasid õhurünnaku sireenid ning Salt and Pepperi töötajasskond laskus kitsasse keldrisse, mis toimib pommivarjendina. „See on parim näide tingimustest, milles me töötame,” ütles Nõzkovolosov. Eelmise häire ajal, paar nädalat varem, kuuldi läheduses plahvatusi, ütlesid töötajad.
Ukrainlased on kindlad, et Venemaa raketirünnakud nende võitlusvaimu ei murra. Kuid ettevõtetel ja töötajatel on raskusi kohanemisega. Paljude jaoks on võimatu ilma elektrita toimida.
Kaevandused ja töötlev tööstus – mis moodustavad ligikaudu viiendiku Ukraina majandusest – on ühed kõige enam kannatada saanud sektorid. Kaks riigi suurimat terasetehast, mis asuvad tööstuslikus kaguosas, suleti eelmisel kuul elektrikatkestuste tõttu. Kümned söekaevurid tuli päästa, kuna elektrikatkestus jättis nad maa alla.
„Suurte tööstus- ja metallurgiatehaste jaoks on need elektrikatkestused väga ohtlikud,” ütles Ukraina investeerimisfirma Dragon Capitali energiaanalüütik Denis Sakja, kes alandas hiljuti 2023. aasta majandusprognoosi 5-protsendilise kasvu pealt 6-protsendilise languseni. „Kui teil on pooleli tehniliselt keeruline kõrge temperatuuriga protsess ja teil on elektrikatkestus, võib see põhjustada igasuguseid probleeme,” ütles Sakja.
Pidevad interneti katkestused võivad põhjustada ka rahalist kaost. Näiteks infotehnoloogia on tõusnud Ukraina majanduse tugisambaks ja oli ainus sektor, mis viimase aasta jooksul kasvas, ütles digipöördega tegelev peaministri asetäitja Mõkhailo Fedorov.
Kuid peamiselt hiljutiste rünnakute tõttu on internetiühenduse arv langenud 35 protsendini sõjaeelsest tasemest. Ukrainlased soetavad Starlinki terminale, et pääseda internetti satelliidi kaudu, kuid neist ei jätku laialdaste katkestuste korvamiseks. Häired internetiga ei kahjusta mitte ainult IT-sektorit, vaid ka põhilisi riiklikke ja erafinantsteenuseid nagu pensionimaksed, mobiilipangandus, maksude kogumine ja digitaalne müük.
Suurim majanduslik oht ei ole aga mitte ühenduste, vaid inimeste kadumine. Talvine soojus- ja veeteenuse puudumine võib vallandada elanikkonna massilise väljarände. Kiiev on juba hoiatanud elanikke, et nad oleksid valmis lahkuma, kui küte kaob keset külmaperioodi. Selle stsenaariumi korral ei jää linnal muud üle, kui torude külmumise ja purunemise vältimiseks vesi välja lasta.
Lõunapoolsetes linnades Mõkolaivis ja Hersonis kutsuvad võimud kodanikke üles evakueeruma, hoiatades kriitiliste teenuste puudumise eest talvel. Euroopa riigid majutavad juba praegu miljoneid sõjapõgenikke ja eksperdid hoiatavad uue kriisi eest.
„Teil peab olema koht, kuhu nii paljusid inimesi evakueerida,” ütles Dragoni analüütik Sakja. „Kui mõjutatud elanike arv on miljonites või kümnetes miljonites, on see väga raske küsimus. Ma pole kindel, kas kellelgi on sellele selget vastust.”
Ukraina rahandusminister Sergi Martšenko küsis juba USA rahandusministrilt Janet Yellenilt miljardeid abi, kui ta esimest korda hoiatas taristu pommitamise eest. Toona 16. oktoobril, tundus, et USA ja Euroopa võivad aidata ära hoida majanduskatastroofi Ukrainas. Bideni valitsus aitas katta märkimisväärse osa Ukraina eelarvepuudujäägist. EL andis samuti abi, kuigi lubatust vähem.
Oligarhide poolt domineeritud ja pidevalt abi vajava Ukraina rahaline segadus eksisteeris juba ammu enne Venemaa sissetungi. Totaalne sõda paiskas majanduse segi.
Pärast seda, kui Ukraina peatas kevadel Venemaa rünnaku Kiievile, vahetu hädaolukord kadus. Suveks olid lääne ametnikud hakanud rääkima isegi sellest, et Venemaa pannakse maksma sõjajärgse ülesehitustöö eest, mis Maailmapanga hinnangul läheb maksma 350 miljardit dollarit. Ukraina ametnikud rääkisid uuest „Marshalli plaanist”, mis tugevdaks ka majandussidemeid läänega.
Oktoobris Yelleniga kohtudes hoiatas Martšenko, et energiarünnakud võivad varasemaid arvutusi muuta, kuid tal polnud aimugi, kui halvaks asjad lähevad. „Isegi sel nädalal ei osanud me hinnata, kui kaugele Venemaa võib jõuda, et meie energiataristut hävitada,” meenutas Martšenko esmaspäeval rahandusministeeriumis antud intervjuus vahetult pärast seda, kui ta koos meeskonnaga õhuhäire tõttu parklas varju otsis.
Zelenski ja Bideni administratsioonid olid mures USA vabariiklaste pärast, kes saavutasid parlamendis napi enamuse, sealhulgas potentsiaalse tulevase spiikri Kevin McCarthy pärast, kes hoiatas, et Ukrainale enam tühja tšekki ei anta.
Kuivõrd humanitaarabi vajadused kasvavad, on Ukraina majandusametnikud rääkinud Lääne ametnikele, et sissetuleku toetusprogramm võiks olla ligikaudu 50 dollarit inimese kohta kuus – mis läheb kuue kuu jooksul maksma 12 miljardit dollarit, ütles üks asjaga kursis olev inimene.
See ettepanek leidis aga jaheda vastuvõtu lääne ametnike poolt, kes olid juba ettevaatlikud, kuna nende arvates toetatakse Ukrainat juba liiga palju, ütles isik.
Pärast energiarünnakuid väidavad mõned asjatundjad, et Lääs teeb liiga vähe, mitte liiga palju.
„Me anname neile piisavalt, et vältida hüperinflatsiooni,” ütles Ameerika Ühendriikide Saksa Marshalli fondi vanemteadur Jacob Kirkegaard. „Kuid on ilmselgelt tõsisema majanduslanguse oht ja ainus viis selle peatamiseks on pakkuda rohkem rahalist abi.” Kuid Kierkegaard lisas: „Ma ei tea, kas tahe on selleks olemas.”
