Soomes ei tule tavalised inimesed enam toime – miks see nii on?

Soome kodanike rahahäda, eelkõige elektriarvete tõttu on näha ka kiriku diakooniatöös. Turu piiskop Mari Leppänen julgustab abi otsima kogudustest, olemas on ka rahaline toetus. Intervjuus MTV uudistele kommenteeris piiskop ka kristlike traditsioonide ja inimliku lootuse olukorda Ukraina sõja ajal.

Turu piiskopi Mari Leppäneni sõnul on koguduse diakooniatöö tähtsus inimeste ahastuse keskel ainult nähtavamaks muutunud. See on kiriku põhiülesanne. Kuigi kirik pole maksuvahenditest ülalpeetava sotsiaaltoetuse asendaja, soovitakse kiiret abi ja ka hingelist tuge.

Leppänen on leidnud, et inimeste tunnete hulka kuulub ka viha, kahtlus ja ülekohtu kogemus. Miks tehakse sellist äri inimeste elude arvelt? Miks elektrifirmad inimesi šokeerivalt kõrgete hindadega ummikusse ajavad?

Kas kirik peaks sellises olukorras poliitikasse sekkuma? Kiriku viis ühiskondlikku debatti mõjutada on tuua esile inimeste kogemusi, ütleb Turu peapiiskopkonna piiskop Leppänen. Praegu ei suuda paljud õpilased, lastega pered ja vanurid seda olukorda üle elada. Ainuüksi kahtlus, et elektrifirmad teevad praegu suurt äri, on inimeste arvates üsna ebamõistlik.

Mul on väga hea meel, et parlament tegi otsuse tavakodaniku elektritoetuse kohta, märgib Leppänen. Seda oodates – abi saab kogudustest, kui juletakse küsida. Diakooniatöö pakub majanduslikku tuge nagu toit ja riided.

Kogudustes loodetakse, et inimesed tuleksid julgelt, soovitavalt varem kui hiljem, et probleemid ei kuhjuks. Inimesed tunnevad häbi, et ei tule enam toime, kirjeldab Turu piiskop. Abi paluvad inimesed, kes pole kunagi varem kiriku poole pöördunud. Abi on väga konkreetne ja olemas.

Diakooniatöötaja saab omavalitsuse sotsiaaltöötajaga inimesele koju minna ja siis tutvutakse olukorraga ja lepitakse kokku, kuidas edasi minna.

Leppäneni sõnul on rõõmustav, et jõulude ajal on nii erinevad ühendused ja ettevõtted kui ka eraisikud annetanud raha ja jõulukinke, mida kiriku diakoonia jagab. Nii on ära makstud isegi neetud elektriarved.

Leppänen räägib ka sügisel taas üles kerkinud arutelust kristlike traditsioonide nähtavuse üle koolides ja lasteaedades ning ühiskonnas laiemalt. Võrdõigusvolinik trahvis lasteaeda, mis ei pakkunud alternatiivi kristlikele lihavõtetele mitteusklike vanemate lapsele.

On oluline, et oleme koos mõelnud, milline on religiooni roll avalikus ruumis, näiteks koolides ja lasteaedades. Mittereligioossete ja teistesse uskumustesse kuuluvate inimeste arv kasvab. Leppäneni sõnul tuleks sellistes muutustes leida arukas tasakaal. Paljude religioonidega Soomes ei saa enam olla kristliku kultuuri ülimuslikkust, kuid ei tohiks ka oma traditsioone alla suruda. Kultuur, kus traditsioonid ja kombeid välja ei paista, on üsna vaene.

Leppänen leiab, et religiooni avalikkuse eest varjamine pole hea trend ka seetõttu, et kaoks ära ka avalik kriitiline arutelu.  Aga jah, jõulupidusid saab siiski korraldada vastavalt kristlikule traditsioonile koolides ja lasteaedades. Haridusameti ja parlamendi juhiste kohaselt pole see usu praktiseerimine, tuletab piiskop meelde.

Jõulurahu saabub jõhkra sõja ajal. Turu piiskop Mari Leppänen näeb lootust ka keset sõda. Peaksime jätkama ukrainlaste abistamist – neid, kes on juba Soomes ja ilmselt palutakse abi üha rohkem.

See, mida Venemaa Ukrainas teeb, on täiesti kohutav. Kuid samas aitab toime tulla see, et alati leidub inimesi, kes tahavad tegutseda ja sõjaohvreid aidata. See on rahu tagamine, märgib piiskop.

Selles on ka jõulude sügavaim sõnum: Jumal saab inimeseks meie keskel, et me leiaksime tee teineteise juurde, mõtiskleb piiskop Mari Leppänen.

Kõik sõjad on alati lõppenud, kuid ka sõja ajal tuleb teade sõimes sündinud lapsest, kes toob maailma rahu. See sõnum on praegu aktuaalne ja võimas.

Kommentaarid
(Külastatud 5,899 korda, 1 külastust täna)