Soome sisemajanduse koguprodukt langes sügisel veidi ning nõrk majandusareng peaks jätkuma ka läbi talve, prognoosib rahandusministeerium täna 20. detsembril avaldatud majandusülevaates.
Laialdane hinnatõus on kärpinud majapidamiste ostujõudu, sest sissetulekud ei ole kasvanud koos hinnatõusuga. Inflatsioon aga aeglustub juba 2023. aasta jooksul ning sissetulekute kasv kiireneb. 2024. aastal majandus taastub, kuid ei naase Venemaa agressioonisõja mõjude tõttu varem prognoositud kasvutrajektoorile.
„Raske on näha teed, mis ei tooks Soomes kaasa kasvu aeglustumist. Majanduslanguse oht on ilmne, kuid majanduslangusest veelgi suurem oht on vanadesse struktuuridesse kinnijäämine ja sellest tulenev ühiskonna ressursside alakasutamine,“ ütles ministeeriumi osakonnajuhataja Mikko Spolander.
Soome sisemajanduse koguprodukt (SKT) kasvab 2022. aastal hinnanguliselt 1,9 protsenti, 2023. aastal langeb 0,2 protsenti ning 2024. ja 2025. aastal kasvab vastavalt 1,2 ja 1,4 protsenti.
Euroala kasv peatub ajutiselt
Euroala majanduslik olukord on väga sarnane Soome omaga. Suur osa euroala riike kannatab aga energiakriisi all rohkem kui Soome, sest maagaasil on nende energiatootmises selgelt suurem roll. Sellele vaatamata kasvab euroala majandus aastas 0,2 protsenti, samas kui Soome oma väheneb sama palju. Osa Euroopa riike alles taastub koroonakriisist, Venemaa turu kaotuse mõju on väiksem ja energiakriisiga seotud toetused suuremad kui Soomes.
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele on maailmakaubanduse kasv olnud kiire ning kasv kiireneb pärast 2023. aastat. Sellele kasvule jõuab järele ka Soome eksport. Venemaa turu kaotus jätab aga ekspordile püsiva augu.
Erakordselt kiire hinnatõus annab järele
Venemaa agressioonisõda tõstis 2022. aasta kevadel oluliselt energia ja tooraine hindu niigi kõrgelt tasemelt. Laialdane hinnatõus on vähendanud kodumajapidamiste ostujõudu üle maailma, kuna sissetulekute kasv on jäänud hinnatõusust maha. Lisaks raskendab võlgades majapidamiste olukorda intressimäärade tõus.
Hinnatõusu puhul oodatakse aga leevenemist. Tooraine hinnatõus on juba ületatud ning koroona põhjustatud kitsaskohad maailmakaubanduses on leevenenud. Elektri hind jääb talvel kõrgeks, kuid kevadel ja suvel võib oodata ka selle langust. Ehkki elektri hind tõuseb tõenäoliselt aasta pärast talvel uuesti, on Euroopa energiaturg uue olukorraga kohanemas ning hinnatõus on järgmisel talvel selgelt mõõdukam.
Järgmisel, 2023. aastal langevad energia ja paljude kaupade hinnad selgelt, kuid hinnatase jääb esialgsest tasemest kõrgemaks. Lähiaastatel on inflatsioon kiirem kui oleme viimastel aastatel harjunud. 2023. aastal tõusevad tarbijahinnad 4 protsenti ja aastatel 2024–2025 ligi 2 protsenti.
Majapidamiste olukord leeveneb 2023. aastal, lisaks inflatsiooni aeglustumine ja sissetulekute kasvu tõus. Palgad tõusevad tavapärasest suuremate lepingutõusude ja palgamuudatuste tõttu. 2023. aastal tõusevad ka sotsiaaltoetused, eriti pensionid tavapärasest selgelt enam.
Tööhõive olukord püsib hea
Tänavuse, 2022. aasta lõpus on tööhõive määr rekordiliselt kõrge. Päris palju on ka vabu töökohti. 2023. aastal väheneb hõivatute arv ligikaudu 12 000 inimese võrra ja töötuse määr tõuseb 7,0 protsendini. Vaatamata langusele püsib tööhõive olukord hea ja hõive kasvab juba aastal 2024. 2025. aastaks tõuseb hõive määr 74,4 protsendini.
Riigieelarve defitsiit püsib suur
Riigi finantsseisund on tänu kiirele majanduse ja tööhõive kasvule sel ja eelmisel aastal kiiresti paranenud. Valitsussektori defitsiit hakkab aga taas kasvama 2023. aastal, mil majanduskasv ja seeläbi ka maksulaekumiste kasv vaibub. Lisaks suurendavad valitsuse kulutusi eelkõige Venemaa agressioonisõja ja suurenenud võlateeninduskulude tõttu tehtud tegevused. Hoolekandepiirkonnad alustavad tegevust defitsiidiga ning puudujäägi kasvu on oodata muu hulgas kasvavate personalikulude tõttu.
Seoses kasvavate puudujääkide ja aeglustunud nominaalkasvuga hakkab viimastel aastatel vähenenud riigivõla suhe 2023. aastal taas kasvama. Keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste suured puudujäägid ning suurenenud võlateeninduskulud jäävad püsima. Võla suhe on lähitulevikus tõusuteel. Riigi rahanduse prognoos alates 2023. aastast on tehtud nn muutumatu poliitika prognoosina. 2023. aasta kevadel moodustatava valitsuse otsused muudavad riigi rahanduse prognoosi, olenevalt sellest, milliseks kujuneb valitsuse programm.
Prognoos on väga ebakindel
Prognoos eeldab, et majandussanktsioonid ja sõja mõju jäävad endiseks. Siiski on võimalik, et sõja uued keerdkäigud põhjustavad majandusele olulisi ja kiiresti levivaid mõjusid. Sel juhul on majanduskasv ja tööhõive prognoositust nõrgemad. Teisest küljest avaldaksid sõja lõppemine ja ülesehitustööde algus majandusele märkimisväärset positiivset mõju.
Hindade ja intressimäärade tõus põhjustavad majapidamiste rahandusele suure augu. Ka tarbijate kindlustunne majanduse suhtes on väga madalal tasemel. Tarbimiskäitumise muutused on seni olnud üsna mõõdukad. Kui tarbijad vähendavad oma tarbimist prognoositust rohkem, on majanduslangus prognoositust suurem ja pikem.
