Jõukas abielupaar jättis Soomes kodu koristamise eest maksmata – mis sellele järgnes?

Soomes ostetakse kodukoristusteenuseid järjest suuremas koguses. Mõned kliendid ei kavatse aga teenuse eest maksta. Ühe koristusteeninduse ettevõtja sõnul on petuskeemid selles valdkonnas „jube levinud”.

Ettevõtja Saana Tyni on kodukoristus- ja koduabiteenust pakkunud juba 11 aastat, nüüdseks seitsmes eri piirkonnas. Nagu paljud väikeettevõtjad, koristas ka Tyni algul üksi ning talle piisas kliendi nimest ja aadressist. Tihti leppis Tyni kokku pidevas koristusteenuses ja katkestas selle, kui klient polnud kahe koristuse eest tasunud, vahendab Yle.

Iga nädal hakkas aga ette tulema kelmuse katseid või isikuid, kellel õnnestus teenus välja petta või tahtlikult koristusarve tasumata jätta.

Tyni sõnul läks arve inkassole, misjärel avastati, et inimesel ei pruugi olla isegi krediidikõlblikkust. Sundtäitmisel olevate klientide puhul ei soovitanud inkasso alati makset sisse nõuda.

Tyni sõnul pole sundtäitmise kliendi jaoks vahet, kui võlasumma koristamisega seoses mõnekümne euro võrra kasvab. Mõned petturid võivad isegi teada, et ettevõtjal tekib sissenõudmisega rohkem kulusid, kui nad kätte saavad.

Ettevõtjal jääb seega kaks võimalust: kas tunnistada koristusaeg enda kahjuks ja lasta asjal olla või anda asi inkassofirma kaudu kohtusse.

Isegi kui on väike summa, oleme alati asunud seda välja nõudma, räägib Tyni. Mõnikord on see edukas ja mõnikord mitte. Minu põhimõte on, et kui välja ei nõua, on see pettusega nõustumine, rõhutab Tyni.

Viimase 12 aastaga on kodukoristuse populaarsus hüppeliselt kasvanud. Soome statistikakeskuse andmetel on majapidamised kulutanud puhastusteenustele aastas keskmiselt 84,5 miljonit eurot. Aastatel 2000–2009 kulutati puhastusteenustele keskmiselt 45 miljonit eurot aastas.

Soome statistikakeskuse andmetel tegeleb koristusega ligi 3200 ettevõtet.

Kodukoristusteenuseid kimbutavad üha enam petuskeemid, mis ettevõtja Saana Tyni sõnul on igas suuruses ettevõtetes „jube levinud”. Kokkuvõttes on Tynil aastate jooksul olnud sadu kelmuste katseid ja edukaid kelmusi umbes 20. Tyni sõnul on kaheksa juhtumit jõudnud kohtusse.

Ühes edukas pettuses osales abielupaar Pirkanmaalt, kelle luksuslikku maja Tyni jõudis 2015. aastal kolm korda koristada.

Tegime suure koristuslepingu, mille üks abikaasadest soovis üksinda sõlmida. Paar aga arvet ei maksnud ja tähtaeg oli nädalaid üle läinud. Kui krediidiinfot kontrollisime, selgus, et mehel on tohutud võlad ja naisel puhas krediidiregister. Nii tellis paar häbiväärselt mehe nime all luksuskaupu ja tal polnud kunagi kavatsust teenuste eest maksta, ütleb Tyni.

Paaril jäi maksmata koristuse eest mitu tuhat eurot. Tyni nõudis raha visalt mitu kuud ja lõpuks maksis paar summat tagasi kümne euro kaupa.

Vähesed väikeettevõtjad suudavad, rääkimata soovist, minna kalli kohtuasja peale mõnekümne- või saja eurose arve pärast.

Ylöjärvis tegutsev koristusvaldkonna ettevõtja Sera Palttala on keerulistes kliendiolukordades advokaadi abi vajanud umbes viis korda. Ligi 20 aastat selles valdkonnas tegutsenud Palttala puutub igakuiselt kokku petuskeemidega seoses kodu koristamisega.

Mõned jätavad süstemaatiliselt oma arved maksmata ja kui eelmine tasuta teenus saab otsa, läheb ta üle järgmisesse koristusfirmasse, ütleb Palttala.

Koristusteenuseid on petetud välja kasutades vale nime, aadressi ja sotsiaalkindlustuse numbrit. Ühes kohas teatas Tynilt koristuse tellinud isik, et navisüsteem oli töötajad valesse kohta juhatanud ja ärgitas neid veidi kaugemale kõndima. Puhastasime vale objekti. Juhtumit ei saanud kunagi sisse nõuda ja kuriteoteadet ei saanud teha, kuna inimest polnud olemas. Pärast seda otsustasime välja selgitada iga tellija krediidikõlblikkuse, ütleb Tyni.

Politsei andmetel on pettused üha enam levinud veebis, seda ka teenuste puhul. Politsei andmetel pannakse igal aastal toime kümneid tuhandeid erinevaid kelmusekuritegusid. Neid ei kajastata aga tegevusharude kaupa.

Koristusteenustega tegelevad ettevõtjad teatavad kelmustest harva, kuna lihtsalt arve maksmata jätmine pole kuritegu. Kui klient arvet ei tasu, loeb politsei seda lepingu tingimuste rikkumiseks ja seega tsiviilvaidluseks. Koristuspettused jäävad seega pettuste statistikast välja.

Asjatundlikke krediidihaldusteenuseid pakkuva Intrumi kommertsdirektori Juha Iskala sõnul ei paista koristusteenus võlgade sissenõudmise poolest eriti probleemse valdkonnana silma.

Kui varem oli koristusteenuse ettevõtetel rohkem makseraskustega kliente, siis viimastel aastatel on inkassonõuete arv valdkonnas vähenenud. Iskala sõnul on see tingitud sellest, et valdkonna ettevõtted kontrollivad paremini oma klientide krediidiinfot ja vajadusel küsivad neilt ettemaksu.

Koristuse valdkonna organisatsiooni SSTL Puhtausala presidendi Aino Aho sõnul on tasumata arvete ja võimalike pettustega hädas eelkõige immigrantidest ettevõtjad, sest nad ei pruugi teada, kuhu abi saamiseks pöörduda.

Paljudel kodukoristust pakkuvatel väikeettevõtetel on palju usaldusväärseid püsikliente ja petturid on seetõttu harvad. Mitmed ettevõtjad märgivad, et on muutunud ettevaatlikumaks.

Koristuseteenuste ettevõtted hoiavad pettusi ära erineval viisil. Alates 2019. aastast on Saana Tyni ettevõte kontrollinud kõigi oma klientide krediidiinfot. See on pettuste arvu oluliselt vähendanud.

Samas ütleb Tyni, et igal nädalal proovib koristusteenust osta keskmiselt kümme inimest, kellel pole krediidivõimekust. Kui ettevõte saadab kliendile ettemaksuarve, maksab arve vaid 5 protsenti ja ülejäänud 95 protsenti kaob tuulde. Seega võime eeldada, et nad ei kavatsenud koristamise eest maksta või muutsid meelt, räägib Tyni.

Lisaks kodukoristusele teeb Sera Palttala firma suurpuhastust, kolimist ja lõppkoristust, millega seoses kontrollitakse kliendi krediidiinfot. Nende koristustega seoses tehakse kohast ka selged enne ja pärast pildid.

Kogemusest õppust võtnud Palttala on võtnud harjumuseks ka eakate klientide lähedastele helistada, et kontrollida koristuslepingu sisu.

Mõned väikeettevõtted kasutavad turvalisuse tagamiseks veebipõhiseid finantseerimisteenuseid nagu Klarna. Sel juhul saab puhastusettevõtja oma töö eest kindlasti koheselt hüvitise ning vajadusel selgitab finantsteenistus välja võimaliku maksejõuetuse.

Justiitsministeeriumi õigusohustusteenuste nõunik Terhi Salmela nendib, et arve alusel müüvad ettevõtted võiksid enne teenuse müüki proovida kliendi maksevõimet krediidiinfost või täiteregistrist välja selgitada. Maksevõime tõendid on aga tasulised ja seetõttu ei pruugi need olla väikeettevõtjatele igas olukorras kõlbulikud.

Kuna vaidlustega kaasnevad õigusabikulud on alates 1990ndatest aastatest kasvanud ja kulud võivad kergesti ületada laekuvat summat, on Soome valitsus teinud ettepaneku kohtukulude seadusandluse reformimiseks.

Selle eesmärk on tagada, et üksikisikute ja väikeettevõtete võimalusi asja kohtusse andmiseks lihtsustataks. Samal põhjusel on justiitsministeeriumis käsil väiksemate kohtuvaidluste menetluse muutmine.

Õigusnõustaja Jukka Siro sõnul võiks väikevaidlusmenetlus olla lihtsam ja odavam viis väikeste vaidluste lahendamiseks ning hõlbustada ettevõtete ja eraisikute vaheliste vaidluste lahendamist. Ministeeriumile laekunud arvamustagasiside kohaselt näib vajadus sellise menetluse järele olevat olemas.

Ettevõtja Sera Palttala on aga õppinud usaldama oma intuitsiooni. Mõne puhul tekib kohe tunne, et siin on midagi imelikku või võib midagi viltu minna, resümeerib Palttala.

Kommentaarid
(Külastatud 15,366 korda, 1 külastust täna)