Venemaa taotleb sanktsioonide leevendamist riigipanga vastu, et hõlbustada vilja väljavedu

Venemaa soovib, et Lääs leevendaks piiranguid riiklikule põllumajanduslaenuandjale Rosselkhozbankile, et hõlbustada Venemaa teravilja eksporti, teatasid Ukraina teravilja ekspordi lepingu pikendamise läbirääkimistel esitatud taotlusega kursis olevad allikad.

Moskva peatas oma osalemise Musta mere teraviljakoridoris oktoobri lõpus, kuid liitus nelja päeva pärast uuesti, vähendades kartusi Ukraina teraviljaekspordi edasiste katkestuste pärast ülemaailmse toiduinflatsiooni ohjeldamise ajal, vahendab Reuters.

Vene president Vladimir Putin on jätnud Venemaale õiguse peatada taas ÜRO poolt vahendatud leping, samas kui ÜRO juht Antonio Guterres sunnib Moskvat nõustuma pakti pikendamisega pärast selle kavandatud kehtivusaja lõppu 19. novembril.

Venemaa ei ole oma nõudmisi avalikult kirjeldanud peale üleskutsete vabastada Euroopa sadamatesse ja ladudesse kinni jäänud Vene väetised ning jätkata väetise olulise koostisosa ammoniaagi eksporti Vene-Ukraina torujuhtme kaudu.

Neli allikat, kes palusid teema tundlikkuse tõttu anonüümsust ütlesid, et Venemaa palub lääneriikidel lubada riiklikul laenuandjal Rosselkhozbankil taastada suhted korrespondentpankadega vaatamata Lääne sanktsioonidele.

See võimaldaks seni rahvusvahelises teraviljakaubanduses suuremat rolli mitte omanud pangal töödelda makseid Venemaa teravilja ja muude toiduainete eest, lisasid kaks allikat. Enne viimaseid sanktsioone tegelesid selliste maksetega rahvusvahelised pangad ja teiste Venemaa pankade tütarettevõtted Šveitsis.

Allikad ei öelnud, millise vastuse, kui üldse Venemaa oma ettepanekutele sai.

Anonüümseks jääda soovinud ÜRO allika sõnul arutatakse Euroopa Liidu ja teiste osapooltega Venemaa toidu ja väetiste eest Rosselkhozbanki kaudu maksmise hõlbustamist.

Venemaa on öelnud, et sanktsioonid, mis kehtestati pärast sõjalise erioperatsiooni algust Ukrainas, raskendavad Venemaa teravilja- ja väetisekaupmeestel maksete töötlemist ning juurdepääsu laevadele, kindlustusele ja sadamatele, kuigi toit on sanktsioonidest vabastatud.

ÜRO on öelnud, et „on jätkuvalt pühendunud Venemaa toiduainete ja väetiste ekspordi järelejäänud takistuste kõrvaldamisele”. ÜRO ei vastanud kohe Venemaa ettepaneku kommenteerimise palvele.

Venemaa välisministeerium ja Rosselkhozbank kommentaaripalvele ei vastanud.

Euroopa Komisjoni pressiesindaja ütles, et EL-i sanktsioonide eesmärk ei ole suunatud Venemaa põllumajandus- ja toidukaupadega kauplemisele, ning võimaldab vajadusel erandeid.

„Venemaa kasutab toitu sõjarelvana ja see on järjekordne manipuleerimine faktidega ja desinformatsiooni levitamine,” ütles pressiesindaja, kes keeldus oma nime avaldamast. „Kutsume kõiki osapooli üles lepingut uuendama.”

Moskva on öelnud, et nõusolek Musta mere teraviljalepingu pikendamiseks sõltub toetusest tema enda teravilja- ja väetiseekspordile. Venemaa on suur põllumajandustootja ja maailma suurim nisu eksportija.

Ukraina, kelle saadetised maailmaturgudele tõkestasid konflikt ja Venemaa kontroll Musta mere vete üle kuni juulini, on üks suurimaid teravilja, õliseemnete ja taimeõlide tarnijaid.

Venemaa jätkas tehingut 2. novembril pärast Türgi vahendustegevust, Türgi on lepingut koos ÜRO-ga vahendanud.

Läbirääkimistega kursis olev Lääne diplomaat ütles, et Türgi oli tugevalt mõjutanud Venemaad kokkuleppest kinni pidama ja Rosselkhozbank osales aruteludes, kuid ei ole otseselt seotud Moskva-poolse tehingu peatamise või hilisema otsuse muutmisega.

Venemaa välisministeerium teatas septembris, et Rosselkhozbanki suhtes on vaja kaotada Lääne sanktsioonid, kuna see „teenindab lõviosa kõigist väetise- ja toidutehingutest”.

Traditsiooniliselt kaubavahetusega tegelenud Šveitsi pangad on hoidnud eemale pärast viimaste lääneriikide sanktsioonide kehtestamist seoses Venemaa tungimisega Ukrainasse veebruaris. Enne Ukraina kriisi andis Rosselkhozbank laenu peamiselt Venemaa põllumeestele.

Venemaa Julgeolekunõukogu sekretäri ja Putini liitlase Nikolai Patruševi poeg Dmitri Patrušev oli aastatel 2010-2018 panga juhatuse esimees ning on praegu Venemaa põllumajandusminister.

Panga ja mõlema Patruševi perekonnaliikme suhtes kehtivad Lääne sanktsioonid. USA riigikassa on kehtestanud mõned piirangud USA kodanikele, kes tegelevad panga võlgade või aktsiatega, kuid ei ole tehinguid blokeerinud.

Üks USA välisministeeriumi kõrge ametnik ütles Reutersile, et Ameerika Ühendriigid on astunud samme, et veenda erasektorit, et toiduainete eksport on sanktsioonidest vabastatud, sealhulgas tõlkides juhised mitmesse keelde ja väljastades vajalikud tõendid ettevõtetele, kes otsivad kindlust, et nende äritegevus on korras ja pole rikutud sanktsioone.

Anonüümseks jääda soovinud ametnik ütles, et erasektori osapooled võtavad mõnikord sanktsioonide tõttu riske ja et Ühendriigid on valmis konkreetsete probleemidega tegelema, kui ÜRO need tõstatab.

„Me tahame maailmaturgudel näha nii Venemaa kui ka Ukraina teravilja,” ütles ametnik. Kuid ametnikud ütlesid: „Me ei saa oma erasektorile öelda, mida teha.”

Kui Venemaa taotlus rahuldatakse, võib Rosselkhozbanki roll Venemaa teraviljakaubanduses oluliselt suureneda.

Vene põllumajandusministeerium ja selle juht Dmitri Patrušev Reutersi kommentaaripalvele ei vastanud.

Venemaa teraviljaeksportijate liit on teinud põllumajandusministeeriumile ettepaneku lisada Rosselkhozbanki täpsem plaan läbirääkimiste käigus Venemaa taotluste nimekirja, ütles liidu juht Eduard Zernin Reutersile.

„Teeme ettepaneku, et USA ja EL määraksid Rosselkhozbankile kumbki ühe volitatud korrespondentpanga, et arveldada makseid teravilja ja muude põllumajandustoodete osas, samuti teha kaubanduse rahastamise tehinguid,” ütles Zernin, viidates ostjate ja müüjate kaitseks mõeldud tehingutele.

Samuti on Vene viljaeksportijate ühing valmis koostama Venemaa ja rahvusvaheliste eksportijate nimekirjad, et lihtsustada selliste korrespondentpankade nõuete täitmise kontrolli, lisas ta.

Kommentaarid
(Külastatud 331 korda, 1 külastust täna)