Vanemad petsid Soomes lapselt välja ligi 200 000 eurot, mõisteti vangi

Lääne-Uusimaa kohus mõistis kelmuse ja omastamise kuritegude eest Lohja naisele rohkem kui kaheaastase vangistuse. Paljudes tegudes olid ohvriteks naise enda laps, kindlustusfirma ja kinnisvaraklient.

Naine töötas Espoos kinnisvaramaaklerina, vahendab Iltalehti.

Kõige kauem kestnud kuritegu oli seotud naise enda pojaga. Ta pettis pojalt raha välja ligi kümme aastat. Nende tegudega oli seotud ka naise abikaasa.

Vanemad kasutasid poisi raha oma võlgade katteks, ostsid poisi nimele autosid ja käisid välisreisidel.

Kohtu hinnangul kanti poja kontolt vanematele ja nende lähisugulastele alusetult üle 100 000 euro. Näiteks 2014. aastal võeti poisi kontolt üle 25 000 euro. Samal aastal võeti lapse vallasvarana arvele Chevrolet marki veoauto ja sõiduauto Mercedes-Benz. Järgmisel aastal olid pojale kuulunud väärtpaberid müüdud.

Lisaks said vanemad üüritulu pojale kuulunud kinnistult. Naine teatas ametivõimudele, et renditulu ei ole. Ometi maksid üürnikud aastaid üüri naise kontodele. Nii omastasid vanemad pojalt ligi 95 000 eurot üüritulu.

Üks suurem pettusekatse oli tuhandete eurode väärtuses kristallist lühtri kindlustuspettus. Naine esines oma üle 90-aastase emana ja teatas, et renoveerimise käigus läks katki umbes 5400 eurot maksev kristalllühter. Teate järgi oli kristallist lühter saadud kingituseks ja selle eest polnud kviitungit. Koristamisel abiks olnud naaber võis olla tunnistajaks, kuid emana esinenud naine oma kontaktandmeid kindlustusametnikule ei andnud.

Veidi hiljem helistas kindlustusele „naabrimees”, kes helistas võõralt numbrilt. Ta oli teel lennujaama. Kahjukäsitleja otsis aga numbriteenistusest välja naabri õige numbri ja helistas talle. Selgus, et naaber polnud kindlustusseltsi helistanud.

Hiljem selgus, et naine vahetas vaid paar tundi enne kahjuteate esitamist enda telefoninumbri ja kontonumbri ema kindlustuse kontaktandmete vastu.

Kindlustus ei maksnud asja eest hüvitist, mistõttu jäi pettus katse tasemele.

See-eest õnnestus naisel saada hüvitis põhjendamatute tormikahjustuste eest.

Novembris 2018 esitas naine oma ema nimele kahjuteate, mille kohaselt kukkus hoovis puu välja üüritud kõrvalhoone katusele. Tegelikkuses seda ei juhtunud. Kindlustusfirma maksis alusetult hüvitisi kokku ligi 35 000 euro ulatuses.

Naine süüdistas teos üürnikku, kes oli tema sõnul tormikahjustustest teatanud. Kohtus üle kuulatud üürnik ütles, et kõnealust kahju pole kunagi olnud.

Naine taotles kindlustusfirmalt ema nimele hüvitist „katusekahju” eest enam kui aasta eest. Samuti võltsis ta ühe katuseremondifirma arvet.

Kergematel juhtudel teeskles naine või vähemalt liialdas oma perele tekitatud isikukahju. Nendel juhtudel oli naisel volikiri oma abikaasa ja laste kindlustusasjade ajamiseks.

Kui naise tütar end liikumistunnis vigastas, otsustas naine kindlustusfirmasid mitmel korral erinevate võltsarstivisiitidega petta. Ta andis külastustest ja nende tasumisest teada kindlustusseltsi chatis. Naine sai seega alusetult üle 3000 euro suuruse hüvitise.

Naine kordas trikki, kui tema mees libedal teel kukkus.

Kui peres tekkis korraga mitu vigastust, tärkas kindlustusel asja vastu veidi suurem huvi. Olukorra uurimiseks palgati kindlustusdetektiiv. Uurimisel selgus, et kahjud ei olnud õiged.

Näiteks fotol, mille naine kindlustusfirmale esitas, oli osaliselt näha, et tegemist oli Mehiläineni arvega, kuid tekkinud vigastuse diagnoosikood oli vale. Vigastusena teatas naine peapõrutusest, arvel oli kood hüppeliigese vigastuse kohta. Samuti ei ühtinud arve allosas olev summa märgitud summaga. Mehiläinenilt saadud andmetel polnud abikaasa Mehiläineni arsti juures käinud.

Naise pettused ei jäänud ainult pereringi. 2021. aastal üritas ta kinnisvaramaaklerina oma kliendile esitada võltsarveid ligi 100 000 euro väärtuses. Suur osa neist õnnestus. Muuhulgas esitas ta oma kliendile preemia arve, lasi pandikirjaga seotud maksed kanda enda arvele ning nõudis kinnisvaratehingult ostja nimel sunniraha.

Pettuste summa tõusis kuue kuuga enam kui 78 000 euroni.

Naine põhjendas oma tegusid saamatusega ja sellega, et klient soovis talle hästi tehtud töö eest lisatasu maksta. Klient eitas sellist kavatsust kohtus.

Naine ise oli sel hetkel tõsistes rahalistes raskustes. Kui tal ühel hetkel kliendilt raha oma kontole laekus, võttis ta ühendust oma pangaga ja soovitas raha kasutada oma maksevõlgnevuste katteks.

Lääne-Uusimaa kohus mõistis 58-aastase naise süüdi arvukates kelmustes, kelmuse katses, võltsimises ja omastamises.

Kohus karistas naist kahe aasta ja nelja kuu pikkuse reaalse vangistusega.

Abikaasale määrati karistuseks pettuse ja omastamise eest tingimisi vangistus pikkusega üks aasta ja kolm kuud.

Vanematelt mõisteti pojale solidaarselt tagasi üle 195 000 euro. Lisaks mõisteti naiselt välja oma teistele kannatanutele kokku üle 93 000 euro ja kindlustusseltsidele üle 40 000 euro.

Kohtuotsus ei ole veel jõustunud.

Kommentaarid
(Külastatud 2,669 korda, 1 külastust täna)