Kuidas pääses Saksamaa Vene gaasist rekordajaga – Lääne bürokraatia kiirusrekord

Saksamaa püüdis rekordajaga Vene maagaasist lahti saada. Liidukantsler Olaf Scholzi sõnul on riigis piisav energia talveks tagatud.

Kui Venemaa president Vladimir Putin sulges Euroopa gaasikraanid, kartis Saksamaa külma talve ja elektrikatkestusi rohkem kui enamik teisi riike. Eriti kohkus Venemaa gaasist suuresti sõltuv tööstus, vahendab MTV.

Nüüd aga kuus kuud hiljem säravad Saksamaal jõuluturud tuledes ja glühwein lõhnab optimismi järele.

Saksamaa tegi kiire strateegia, kuidas ilma Vene gaasita ellu jääda ja tundub, et see toimis. Riigi gaasimahutid on täis.

Energia piisavus on selleks talveks garanteeritud, ütles kantsler Olaf Scholz kolmapäeval parlamendis, vahendab Reuters.

Äsja valmis Põhjamere rannikul Wilhelmshavenis Saksamaa esimene veeldatud maagaasi (LNG) terminal.

Seda võib pidada imeks. Saksa bürokraatia on legendaarne. Sellise projekti elluviimine võtab tavaliselt aastaid. Nüüd aga lükati administratiivsed barjäärid enneolematu jõuga kõrvale ja terminal kerkis vähem kui 200 päevaga pärast ehitusotsust.

See peab olema mingisugune lääneriikide bürokraatia kiirusrekord.

Ujuv taasaurustuslaev on veel puudu, kuid mõne nädala pärast on see kohal. Selle ülesanne on muuta vedelaks jahutatud LNG tagasi torudes voolavaks maagaasiks.

Saksamaa maksab ujuva hoiu- ja taasaurustuslaeva eest väidetavalt 200 000 eurot päevas.

Norra, USA või Emiraatide LNG-laevad saavad oma lasti maha laadida Wilhelmshavenis.

LNG terminali opereeriv Uniper gaasitarnijate kohta vaikib, kuid kinnitab, et lepingud on sõlmitud. Pärast seda, kui Soome riigifirma Fortum loobus osalusest Uniperis, on ettevõte peaaegu täielikult Saksa riigi kontrolli all.

Kavas on veel viis LNG terminali, millest enamik valmib järgmisel aastal.

Seega tundub Saksamaa gaasivarustus esialgu turvatud ja seda peetakse omamoodi riiklikuks saavutuseks. Kuid see pole olnud tasuta. Saksamaa suurenenud „LNG isu” on tulnud teiste arvelt.

Areneva majandusega riigid, näiteks Pakistan ja Bangladesh võivad jääda näppu imema, sest hinna tõustes ei saa nad endale lubada vajaliku gaasi ostmist, ütleb Erfurti ülikooli professor Andreas Goldthau BBC-le.

Isegi Saksamaa jaoks on LNG vaid ajutine lahendus, sest see on samuti fossiilkütus.

Uniper ütleb, et Wilhelmshaveni LNG terminal on „üleminekulahendus”. Uniper on lubanud ehitada Wilhelmshavenisse taristu, et saada ka roheliselt toodetud vesinikku.

Kommentaarid
(Külastatud 320 korda, 1 külastust täna)