Kole lugu: Venemaa pommitab Ukraina kiviaega – nii hullu olukorda pole veel nähtud

Kui elekter on katkenud, nagu see praegu Ukrainas sageli juhtub, tundub kõrghoones asuv korter, kust avaneb vaade Ukraina sõjast räsitud pealinnale, nagu surmalõks. Ei ole valgust, vett ega võimalust toitu valmistada. Samuti ei tööta ükski lift, millega 21. korruselt Vene raketirünnaku eest põgeneda. Isegi kui elekter tagasi tuleb, ei ole seda kunagi kauaks.

„Venemaa rünnakud viivad Ukraina kiviaega,” ütleb Anastasia Põroženko. Hiljutise 24-tunnise perioodi jooksul oli tema 26-korruselises kõrghoones elektrit vaid pool tundi. Ta ütleb, et „sõjaväelised elamistingimused” on tema ja ta abikaasa oma korterist välja ajanud, vahendab Daily Mail.

„Meie hoone on selle piirkonna kõrgeim ja on suurepärane sihtmärk Vene rakettidele, nii et lahkusime oma korterist vanemate juurde ja valmistume oma elu halvimaks talveks,” räägib 25-aastane naine.

Olukord Ukraina pealinnas Kiievis ja teistes suuremates linnades on pärast teisipäeval toimunud seni suurimat raketirünnakut riigi elektrivõrgule drastiliselt halvenenud.

Ukraina riigile kuuluv võrguoperaator Ukrenergo teatas, et 40 protsenti ukrainlastest kogeb raskusi vähemalt 15 suuremas energiakeskuses tekkinud kahjustuste tõttu.

Hoiatades, et elektrikatkestused võivad kesta mitu tundi kuni mitu päeva, ütles võrk, et „sel talvel vajame vastupidavust ja julgust.”

Ka Kiievi linnapea Vitali Klitško rõhutas vajadust olla potentsiaalse elektrikatkestuse korral valmis ja vastupidav: „Halvim stsenaarium. Tegelikult mulle ei meeldi sellest rääkida, aga ma pean olema valmis, kui meil (ei ole) elektrit, vett, kütet, teenuseid ega sidet,“ ütles Klitško reedel AP-le.

Ukrenergo ütles oma avalduses, et „tuhanded kilomeetrid peamisi kõrgepingeliine ei tööta”, mis mõjutab kogu riiki.

Võrgufirma avaldas pildi trafojaamast, mille Vene rakett hävitas, jättes elektrita umbes 400 000 inimest. Raporti kohaselt on elektrisüsteemis praegu kümneid selliseid trafosid. Seda seadet ei saa kiiresti välja vahetada.

President Volodõmõr Zelenski ütles pärast eelmise nädala rünnakut, et enam kui 10 miljonit ukrainlast jäi elektrita; pühapäeval ütles ta, et mõnes piirkonnas on olukord paranenud.

„Võrkude ja tehniliste varustusvõimsuste taastamine, elektriliinide demineerimine, remont – kõik käib ööpäevaringselt,” ütles Zelenski oma igaõhtuses pöördumises.

Ta ütles, et pühapäeva õhtuks olid elektrikatkestused kavas 15 piirkonnas ja Kiievi linnas. Ukrenergo ütles, et täna esmaspäeval on plaanipärased katkestused igas piirkonnas.

Järsk külm ja esimene lumi on olukorra Kiievis oluliselt keerulisemaks muutnud. Külm sunnib inimesi küttekehasid sisse lülitama, mis suurendab järsult võrgu koormust ja pikendab elektrikatkestusi. Temperatuuride langemise valguses teatasid Kiievi võimud, et rajavad inimestele soojuspunkte.

3 miljoni elanikuga linnas on ära märgitud 528 sellist hädaabipunkti. Seal saavad elanikud end soojendada, teed juua, telefone laadida ja vajalikku abi saada. Soojuspunktid varustatakse autonoomsete toiteallikatega, samuti spetsiaalsete katlaruumidega.

Ka linnapea Klitško rääkis meetmetest, mis on ette võetud selleks, et valmistuda külmade ilmade tulekuga energiakatkestusteks: „Valmistasime ja (küsisime) oma partneritelt elektrigeneraatoreid, mille nad meile saadavad. Selleks puhuks on meil diisli varu. Meil on palju sooja varustust. Meil on ravimid.”

Paljud Kiievi elanikud on hakanud liftidesse jätma toidukarpe, taskulampe ja akupanku, juhuks kui keegi pikaks ajaks kinni jääb. Elektripuuduse tõttu on häiritud ühistransport, paljud väikepoed ei saa töötada, osa raviasutusi saavad töötada vaid piiratud võimsusega.

Hambaarst Viktor Turakevitš ütles, et on sunnitud patsientide vastuvõtud „määramata ajaks” edasi lükkama, sest ilma elektrita ei saa tema Kiievi kliinik töötada isegi päeval ning generaator saabub alles mõne nädala pärast.

„Me ei saa vastu võtta isegi ägeda hambavaluga patsiente, inimesed peavad kaua kannatama ja ootama, kuid elektrit on vaid mõneks tunniks päevas,” ütles Turakevitš. „Generaatorite hinnad on hüppeliselt tõusnud, kuid isegi suure rahaga pole neid lihtne leida.”

Enamik Kiievi haiglaid on generaatorid juba saanud ja elektrikatkestusi seal veel ei ole. Kiievi kesklinna suurim ja vanim Oleksandrivska haigla teatas, et pole plaanilisi operatsioone ära jätnud, kuna haigla oli saanud Prantsusmaalt elektrigeneraatorid. Generaatorid on tarnitud ka haridusasutustele ja sotsiaalteenustele.

„Sellised rajatised on meie jaoks prioriteetsed ja enamik neist on varustatud autonoomsete energiaallikatega,” ütles Ukrenergo juht Volodõmõr Kudrõtski reedel. Paljud Kiievi koolid on aga pidanud kannatama õppeprotsessis olulisi häireid, kuna elektripuudus tähendab internetikatkestusi, mis muudavad distantsõppe peaaegu võimatuks.

8-aastane Jaroslav lõpetas Kiievis Võnohradari linnaosas koolis käimise pärast seda, kui raketirünnak lõi sisse kõik kooli aknad ja kahjustas sealset varjendit.

„Enamik lapsi oli distantsõppel, kuid nüüd pole seda enam võimalik teha,” ütles Jaroslavi ema Olena, kes palus oma perekonnanime turvalisuse huvides mitte avaldada. „Püüame kaitsta lapsi sõjakoleduste eest, kuid külm ja elektripuudus takistavad seda suuresti.”

Analüütikud ütlevad, et Venemaa raketirünnakud energeetikale ei mõjuta Ukraina armee edukat edasitungimist lõunas ja olukorda lahinguväljal üldiselt.

„Venelased ei suuda lahinguväljal võita ja seetõttu kasutavad nad külma ja pimedust relvana tsiviilelanikkonna vastu, püüdes külvata paanikat, depressiooni ja ukrainlasi demoraliseerida,” ütles Kiievi mõttekoja Penta Center analüütik Volodõmõr Fesenko.

„Putin kannab sõjalisi lüüasaamisi ja vajab hädasti sõjalist pausi, mistõttu ta sunnib Zelenskit nii pöörasel viisil läbirääkimistele.”

Analüütik usub, et Kreml üritab survestada ka Lääne toetust Ukrainale, kuna EL ja USA on sunnitud suurendama abipakette külmuvasse Kiievisse keset kasvavaid sisepoliitilisi probleeme.

„Putin üritab Ukraina toetamise kõrgemaks ajada – see kehtib nii raha kui ka võimaliku uue põgenikevoolu kohta külmuvast riigist Euroopasse,” ütles Fesenko.

Kõrghoonest lahkunud Põroženko kolis ema juurde Kiievis asuvasse väikesesse korterisse, kus elab nüüd viis inimest. Perel on Kiievi lähedal külas puumaja ja sundevakuatsiooni puhuks on juba küttepuud valmis pandud.

„Me mõistame, et talv võib olla pikk, külm ja pime, kuid oleme valmis vastu pidama,” ütles Põroženko. „Oleme valmis elama ilma valguseta, kuid mitte koos venelastega.”

Kommentaarid
(Külastatud 1,227 korda, 1 külastust täna)