Euroopat ähvardab uus pagulaskriis – illegaalseid tulijaid juba enam kui 300 000

Euroopat ähvardab sel talvel uus pagulaskriis. Paljud Euroopa riigid on juba oma võimete piiril, eriti Poola, Saksamaa ja Tšehhi.

Venemaa algatatud agressioonisõda Ukrainas on oluliselt suurendanud abivajajate hulka Euroopas. Ka ilma sõjata kasvab põgenike arv märgatavalt.

EL-i piirkonda saabuvate teiste riikide kodanike arv on tänavu pärast koroonapandeemia vaibumist hakanud jõudsalt kasvama. Oktoobriks saabus Euroopasse 280 000 illegaalset piiriületajat, mis on enam kui 75 protsenti rohkem kui aasta tagasi.

Suur osa, umbes 128 000, on saabunud Lääne-Balkani marsruudil, eriti Serbiast Ungarisse, ütles Soome piirivalve rahvusvahelise koostöö üksuse juht Matti Pitkäniitty intervjuus MTV uudistele.

Inimesed saabuvad Euroopasse mööda Lääne-Balkani marsruuti, eriti Afganistanist, Süüriast ja Türgist.

Suuruselt teine ​​inimeste saabumise teekond on Vahemere keskosa kaudu Liibüast Itaaliasse. Selle kaudu saabuvad eelkõige tuneeslased, egiptlased ja bangladeshlased.

Suurenenud arvud ei näita ligikaudu nelja miljonit sõja eest põgenenud ukrainlast, kes on EL-i riikidest ajutist kaitset otsinud. Soomes on neid ligi 50 000.

Kokkuvõttes on Euroopas rekordarv abi vajavaid kolmandate riikide kodanikke, ütles Pitkäniitty.

Pitkäniitty sõnul on olukord soomlaste jaoks olulisel idapoolsel maismaapiiril Poolast ja Balti riikidest kuni põhja kuni Norrani selgelt parem kui möödunud aastal. See on kontrolli alla saadud ja surve on väiksem.

Rekordilise näitaja põhjustaja on osaliselt koroonapandeemia leevenemine, mil piiriületus on pärast piirangute lõppemist muutunud lihtsamaks.

Pitkäniitty näeb aga ka suuremaid arenguid. Suured globaalsed probleemid pole kuhugi kadunud. Jõukus on jaotunud väga ebaühtlaselt. Rahvastiku kasv maailmas on mujal kui Euroopas väga tugev. Ja kliimamuutus mõjutab ka elutingimusi.

Suur põgenikehulk tekitab pingeid EL-i riikide suhetes, kui otsustes hakkab kajastuma riikide sisepoliitika. Näiteks Itaalia uus valitsus on keeldunud vastu võtmast abiorganisatsioonide laevu, mis suunati Prantsusmaale.

Lähtekoht on see, et merest päästetud inimesed tuleb ohutusse kohta viia. Samas on sel aastal Vahemere keskosa kaudu Itaaliasse saabunud 85 000 inimest, ütles Pitkäniitty.

EL-is on vabatahtlik koormuse jagamise mehhanism, mille toimimise kohta on palju vastakaid arvamusi. Liit püüab leida ühtset lähenemist, kuid viimased aastad on Pitkäniitty sõnul näidanud, kui raske see on.

Pitkäniitty sõnul pole ebaseaduslikke piiriületusi Soomes eriti näha, kuigi Venemaa ja Ukraina olukord on idapiiril piiriületust aktiviseerunud. Teistest EL-i riikidest toimub aga illegaalne piiriületus üle sisepiiride.

Olukorda, kus EL-i riik lubab illegaalsetel immigrantidel läbi oma riigi järgmisse riiki, on juba korra kogetud. Selline olukord oli aastatel 2015–2016, kui põgenikevool oli nii tugev, et selle voolu sabaots ulatus Torniosse, kust saabus Rootsi kaudu Soome üle kümne tuhande inimese.

Kui ühtsed mängureeglid puuduvad ja koormuse jagamise mehhanism ei tööta, on riikidel suur kiusatus lasta inimesed järgmisse riiki ilma registreerimata. Siis vastutab saabujate eest riik, kes nad lõpuks registreerib.

Kommentaarid
(Külastatud 1,058 korda, 1 külastust täna)