Euroopa Liidus tahetakse loobuda söögikohtade papist nõudest ja see oleks häving Soome firma jaoks

Euroopa Komisjon peaks täna kolmapäeval avaldama määruse pakendite ja pakendijäätmete kohta, millega piiratakse papist nõude kasutamist söögikohtades.

Lekkinud eelnõu on jõudnud tormi tekitada eelkõige pakendite ja pakenditooret töötlevas tööstuses, kelle jaoks on kaalul ettevõtluse tulevik, vahendab Helsingin Sanomat.

Lekkinud versiooni kohaselt kavatseb komisjon esitada eelnõu, et restoranid ja kohvikud läheksid papist ühekordselt kasutatavatelt nõudelt üle mitmekordse kasutusega nõudele, so nõudele, mida saaks pesta ja taaskasutada.

Lisaks soovitakse määrusega reguleerida muu hulgas seda, kui palju peab olema ringlusse võetud plasti uutes plastpudelites ning kuidas saaks liikmesriikides pakendite taaskasutust parandada.

Komisjon kehtestab korduvkasutatavate nõude sihttaseme. Näiteks 2030. aastaks peab sellistes nõudes olema serveeritud 30 protsenti külmadest ja kuumadest jookidest ning 2040. aastal tõuseb osakaal 95 protsendini.

20 protsenti kaasa ostetud toidust tuleks 2030. aastal pakendada korduvkasutatavatesse nõudesse ja lõpuks 75 protsenti.

Protsendid võivad veel muutuda, kuid suund on selge: komisjon soovib vähendada ühekordset kasutamist miinimumini, olgu selleks plastik või paber. Eesmärk on vähendada jäätmete hulka.

Keskkonnaorganisatsioonide hinnangul tuleks ambitsiooni veelgi suurendada, sest pakendite tarbimine kasvas viimase kümnendiga umbes 20 protsenti.

Komisjoni ettepanekut jälgitakse Soomes tähelepanelikult, eriti ettevõttes Huhtamäki, kelle ühekordsetesse pakenditesse on praegu pakitud McDonaldsi hamburgerid ja Starbucksi kohv ning sadu muid toiduaineid.

Suur osa kasutatud pakenditest jõuab taaskasutusse. EL-i tervishoiualaste õigusaktide kohaselt ei saa ringlusse võetud toidupakenditest valmistada uusi toidupakendeid, kuid neid võib kasutada muuks otstarbeks.

Huhtamäki jaoks on ettevõtte äri küsimärgi all, sest komisjoni määrus sekkub otseselt ettevõtte põhitegevusse. Ettevõtte 2021. aasta käive oli ligikaudu 3,5 miljardit eurot. Sellest enam kui veerand tuleb segmendist, mis tarnib papist ja plastikust ühekordseid nõusid näiteks kiirtoidurestoranidele ja kohvikutele Euroopas, Lõuna-Aafrikas, Lähis-Idas, Aasias ja Okeaanias.

Huhtamäki tegevjuht Charles Héaulmé ütles, et ettevõttel pole iseenesest midagi regulatsiooni vastu – seda on vaja, kui EL kavatseb oma jätkusuutlikkuse eesmärke saavutada. Senise info põhjal on Héaulmé aga mures, et komisjon ei tugine uuritud faktidele, vaid soovib peamiselt, et regulatsioon näeks hea välja.

„Kui otsused ei põhine teadusel ja faktidel, võib see kaasa tuua ettearvamatuid tagajärgi,” märkis Héaulmé,

Pakenditööstus on oma muredele komisjoni tähelepanu juhtinud, kuid lekkinud eelnõu põhjal pole nendega arvestatud. Tööstuse lobitöö pärast esitlust saab olema karm, see on juba käimas.

Tegemist on vaid eelnõuga, mida liikmesriigid ja parlament võivad muuta.

Héaulmé nõuab komisjonilt täpsemat hinnangut selle kohta, mis suurendab heitkoguseid eluringi jooksul rohkem, kas pakendi korduvkasutamine või selle ühekordne kasutamine.

Taaskasutus nõuab alati pesemist, mis kulutab vett ja võib suurendada kemikaalide kasutamist. Paljud söögikohad on oma nõudepesu sisse ostnud, mis tähendab, et arvestada tuleks ka transpordi keskkonnamõjuga.

„Muret teeb ka see, kas korduvkasutatavad toidupakendid on piisavalt hügieenilised,” märkis Héaulmé.

Héaulmé sõnul sai pakendiregulatsioon alguse võitlusest plastiku vastu, mis tõi kaasa paberipõhised uuendused tööstuses. Nüüd on ka need löögi all.

„Kui taaskasutus suureneb, on valdav enamus nõusid plastikust – millest pidime lahti saama. See määrus suurendab paksu plasti kasutamist, mis on üks ettearvamatu mõju,” märkis Héaulmé.

Héaulmé sõnul võivad taaskasutamise hinnangud olla ka liiga optimistlikud. Pakenditööstuse enda hinnangul taluvad mitmekordsed pakendid maksimaalselt paarkümmend taaskasutust, kuid mitte rohkem.

Katsete põhjal ei tagasta ka kliendid 100 protsenti mitmeotstarbelisi nõusid, vaid umbes kümme protsenti jõuab lõpuks uuesti kasutusse.

Muidugi võivad suhtumise muutused olla kiired. Tarbijad olid valmis plastikust loobuma, kui poed hakkasid kilekottide eest raha küsima või ei pakkunud enam plastikust alternatiive.

Euroopa paberpakenditööstuse esindusorganisatsioon EPPA on konsultatsioonifirmalt Ramboll tellinud mitmeid analüüse, mille kohaselt on papist ühekordsed toidupakendid keskkonnasäästlikumad kui vastupidavad anumad.

Soome Keskkonnakeskuse professor Jyri Seppälä seadis aga kahtluse alla Rambolli valikud. Seppälä sõnul ei võeta analüüsis arvesse asjaolu, et EL-i energiatootmine muutub senisest vähem saastavaks, mis vähendab taaskasutuse keskkonnamõju.

Héaulmé sõnul muutub pakenditööstus pidevalt säästvamaks, mistõttu ühekordsete pakendite keskkonna jalajälg väheneb jätkuvalt ja nende suhteline eelis mitmekordse kasutusega pakendite ees püsib.

„Mõni aasta tagasi ei kasutanud Huhtamäki taastuvenergiat üldse, praegu on osakaal 25 protsenti ja 2030. aastal on see sada protsenti,” märkis Héaulmé.

Pakenditööstus ja Héaulmé juhivad tähelepanu sellele, et pakendamine pikendab toidu elutsüklit. „Kolmandik kogu toodetud toidust läheb toiduahelas raisku. See vastab kümnele protsendile kõigist kasvuhoonegaaside heitkogustest. Väidan, et parim viis raiskamisega toime tulla on toit võimalikult hästi pakkida.”

Kommentaarid
(Külastatud 326 korda, 1 külastust täna)