Analüüs: USA jookseb ajaga võidu, et hoida Euroopa toetust oma Ukraina strateegiale

USA ametnikud on üha enam mures oma liitlaste toetuse pärast Washingtoni strateegiale Venemaa vastu Ukrainas, kui majanduslik surve kasvab kogu Euroopas.

Euroopas töötavad Ameerika ametnikud hoiatavad Washingtoni kolleege, et mõned Venemaad toetava elanikkonnaga riigid on sanktsioonide pärast vihased ja süüdistavad USA-d kulude suurenemises. See meeleolu võib avaldada survet Euroopa liidritele sanktsioonide kaotamiseks, märkisid ametnikud viimastel päevadel USA valitsuses levitatud sisearuannetes, millega tutvus väljaanne Politico.

Kaks USA kõrget ametnikku ütlesid, et need mured on tekitanud USA kõrgeimate ametnike seas üle kogu administratsiooni arutelusid, kuidas hoida Euroopa liidreid Ameerika strateegiaga ühel nõul. Washington arvab üha enam, et järjekindel ja ühtne poliitika Euroopaga on Ukraina edu jaoks ülioluline ning Kiievi toetuse igasugune murdumine võib anda Venemaale mõjuvõimu nii lahinguväljal kui ka väljaspool seda.

Kasvav majanduslik mure on põhjustanud mitmes Euroopa linnas proteste inflatsiooni tõusu ja kõrgete küttekulude pärast, kui temperatuur langeb, mis on avaldanud valitsustele suuremat survet eelistada siseriiklikke probleeme Ukraina toetamisele.

„Üks asi, mille pärast ma muretsen, on lõhe Ameerika Ühendriikide ja Euroopa vahel, sest USA näib olevat energia vallas paremas olukorras, kuna on suurtootja,” ütles Riikliku Julgeolekunõukogu endine Venemaa direktor Fiona Hill. „Oleksime pidanud selle probleemi kallal varem töötama.”

Üks USA ametnikest ütles, et „asjad on praegu stabiilsed,” lisades samas: „aga olukord on ebakindel.” Ametnik, nagu ka teised selle loo jaoks küsitletud allikad jäi probleemide kirjeldamisel anonüümseks.

USA välisministeerium keeldus sel teemal kommentaaridest.

Kremli otsus peatada sanktsioonide tõttu energiasaadetised on pannud paljud Euroopa pealinnad suunama oma tähelepanu Ukraina sõjaväe toetamiselt „energiakriisiga tegelemisele”, ütles Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse Euroopa programmidirektor Max Bergmann.

Euroopa Liidu riigid on „tõesti hädas energiakriisiga toimetulekuga ja loovad COVIDi-laadseid abipakette, et talv üle elada,” ütles ta.

Mõned ametnikud on aga kindlad, et Euroopa ja teiste liitlaste toetus säilib.

„Mis puudutab valitsuste otsuseid, siis ma näen Ukrainale vankumatut toetust,” ütles NATO ametnik sel nädalal ajakirjanikele.

Hoiatus Euroopa toetuse säilitamise kohta süvendab USA ametnike muret Venemaa tuumaohu pärast Ukrainas.

Ameerika ametnikud usuvad, et Venemaa võib toetuda oma tuumaheidutusjõududele, kuna riigi väed jätkavad Ukrainas positsioonide kaotamist, selgub USA luurearuannetest, mida valitsuses viimase kuu jooksul levitati. Luure ei hoiatanud ühegi otsese tuumaohu eest.

Kui mõned ametnikud on ohu pärast üsna mures, siis teised president Joe Bideni valitsuse liikmed pisedavad probleeme, leides, et Venemaa soovib vältida vastasseisu Ukrainas ning Venemaa president Vladimir Putin kasutab ähvardust läbirääkimiste taktikana, et survestada Ukrainat tegema järeleandmisi lahinguväljal, ütlesid kaks ametnikku.

„See on Putin, kes tegeleb tuumaväljapressimisega,” ütles Hill. Putin „mõtleb, kuidas ta seda teha saab. Seetõttu peame tegutsema, et muuta see võimatuks või teha selgeks, et ta ei saa sellest soovitud efekti. Sellepärast peame diplomaatiasse tõsiselt suhtuma. Peame seda väljandema koos teiste tuumariikidega, et öelda, et see on lubamatu”.

Vastuseks tuumaprobleemidele kiirendavad USA riikliku julgeoleku ametnikud ja diplomaadid oma suhtlust liitlasriikide kolleegidega, et selgitada Washingtoni strateegiat Ukrainas ja tugevdada Euroopa toetust talvel.

Hiljutistel kohtumistel Euroopa tippametnikega Brüsselis, Londonis ja Berliinis edastas USA sõnumi, et sanktsioonid kägistavad Venemaa majandust.

Samal ajal kinnitavad USA kaitseministeeriumi Pentagoni ametnikud NATO liitlaste toetust Ukraina sõjalise toetamise jätkamisele. Kaitseminister Lloyd Austin rõhutas oktoobris Brüsselis NATO liidritega peetud kinnisel kohtumisel vajadust jätkata Ukraina toetamist, edastades rohkem relvi, sealhulgas varustust, mis võib töötada koos NATO varustusega. Austin tunnistas Ukraina soovi NATO-ga liituda, kuid ütles, et ta ei näe lähiajal mingeid sellesisulisi otsuseid. Teised NATO esindajad, sealhulgas Poola ja Kreeka esindajad ütlesid ühe ametniku ja Politico käsutuses oleva kohtumise stenogrammi andmetel, et toetavad Ukraina taotlust.

USA ametnikud ütlesid, et loodavad, et nende hiljutine teavitus leevendab pingeid teiste Euroopa riikidega.

Ametnikud on rääkinud ka oma Euroopa kolleegidega, kui oluline on jätkata Venemaaga peetavaid kõnelusi järgmiste kuude jooksul.

USA ametnikud Bideni administratsioonis on nädalaid suhelnud oma Venemaa kolleegidega nii otse kui ka kaudselt vahendajate kaudu, ütlesid kaks ametnikku, keeldudes nende kõneluste sisu kommenteerimast. Üks ametnikest kirjeldas suhtlust kui „tavalist ja rutiinset”. Teine ütles, et mõlemad pooled on arutanud „mitmeid küsimusi”.

Bideni administratsioon ütles sel sügisel seadusandjatele enne Kongressi liikmete kirja avaldamist, milles kutsuti USA-d üles Venemaaga diplomaatiliselt suhtlema, et kõrged diplomaadid ja riikliku julgeoleku ametnikud osalesid aktiivselt Venemaaga läbirääkimistel mitmesugustes küsimustes, rääkis üks asjaga kursis olev ametnik.

USA Riikliku Julgeolekunõukogu pressiesindaja Adrienne Watson ei kommenteerinud USA Venemaaga suhtlemise spetsiifikat, kuid ütles, et administratsioonil on „vajadusel Venemaa valitsusega otse rääkida kõrgematel tasanditel”.

„See on toimunud viimase paari kuu jooksul,” ütles ta. „Selle ainus eesmärk on arutada riskide vähendamist USA-Venemaa suhetes. Sellel pole midagi pistmist diplomaatia ega millegi muuga Ukrainaga seoses.”

Sel nädalal ajakirjanikega vestelnud NATO ametnik ütles, et Venemaa tuumaretoorika on viimastel päevadel jahenenud ja „me ei näe Venemaa poolel tuumaarsenali osas praktilisi ettevalmistusi.” Ametnik lisas, et „tuumasõda ei tohi lubada ja seda ei saa kunagi võita ning ma arvan, et oleme olukorras, kus venelased mõtlevad tegelikult samamoodi.”

Endine julgeolekunõukogu osakonnajuht Hill ütles, et mingeid vestlusi Venemaa tuumaohu üle „ei tohiks pidada kahepoolselt USA ja Venemaa vahel”.

„Ta ei ähvarda meid tuumarelvaga. Ta ähvardab Ukrainat tuumarelvaga,” ütles ta.

USA ametnikud on öelnud, et kõik kõnelused Venemaaga võimaliku lahenduse üle peavad olema Ukraina nõusolekul ja toetusel. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäevases pöördumises, et on avatud „tõelistele” rahuläbirääkimistele Venemaaga, kuid tema kõige otsesem mure on Venemaa hiljutise agressiooni, sealhulgas kriitilise infrastruktuuri vastu tehtud rünnakute tulva peatamine.

Välisministeeriumi pressiesindaja Ned Price ütles teisipäeval ajakirjanikele, et USA ja Venemaa kavatsevad uue strateegilise relvastuse vähendamise kokkuleppe tingimuste alusel uuesti alustada ametlikke läbirääkimisi tuumainspektsioonide üle.

„Usume sügavalt… ümberkujundavasse jõusse ning diplomaatia ja dialoogi tähtsusesse,” ütles Price. „Mis puutub Venemaasse, siis oleme avatud silmadega ja realistlikud selle suhtes, milline on USA ja Venemaa vaheline dialoog – mida see endaga kaasa võib tuua ja mida sellega saavutada.”

Üks venelastega kõneluste plaanidega kursis olev inimene ütles, et USA lähenemine jääb kitsalt keskenduma New STARTi teemale, kuna ametnikud on ettevaatlikud, et nii pingelisel ajal teemast mitte kõrvale kalduda.

Kommentaarid
(Külastatud 325 korda, 1 külastust täna)