Analüüs: Euroopa sai Ameerikalt järjekordse suure tünga – kuidas see juhtus?

Kui president Donald Trump oli Euroopaga otsekohesem ja ütles välja, mida mõtles, siis Joe Biden on rafineeritum. Ta ütleb, mida Euroopa liidrid tahavad kuulda, aga talitab ikkagi USA huvides.

Kõigepealt tuli Washingtoni ootamatu lahkumine Afganistanist, siis ootamatu otsus allveelaevade müügi kohta Austraaliasse (AUKUS) ja praegu on päevakorras USA ettevõtete maksusoodustused ja toetused seoses inflatsiooni vähendamise seadusega (IRA), kõik need Bideni valitsuse otsused tabasid Euroopat ootamatult, vahendab Politico.

Iga uue sellise asja peale väljendavad eurooplased šokki, pettumust ja nördimust: kuidas sai Washington jätta oma liitlastega nõu pidamata või vähemalt oma plaanidest teavitamata? Samal ajal on ameeriklastel olemas alati vastus: Vabandust, me isegi ei mõelnud sellele.

Põhjuseks on USA viisakas ükskõiksus Euroopa suhtes. Vaatamata Washingtoni pühendumusele NATO-s ning tohutule relva- ja rahakulutusele, et aidata Ukrainal end Venemaa eest kaitsta, keskendub USA vankumatult sellele, mida peab oma peamiseks eksistentsiaalseks väljakutseks: Hiinale.

Selles võrrandis on Euroopa sageli tagaplaanil. Äsjane näide on vaidlus Bideni IRA üle. Washingtonis Kapitooliumi mäel mitmete kuude jooksul hoolsalt välja töötatud seadus kujutab endast Washingtoni seni suurimat jõupingutust majanduse süsinikuneutraalseks muutmiseks ja Hiinast lahtisidumise ettevalmistamiseks. Eelnõus on energia- ja kliimaprogrammide jaoks ette nähtud 369 miljardit dollarit, sealhulgas miljardeid maksumaksja rahastatavaid toetusi elektrisõidukite tootmiseks USA-s.

Juhtumisi on see Euroopa jaoks potentsiaalne katastroof.

Keset energiakriisi, mille tõttu on suur osa Euroopa Liidu majandusest kuristikku vajumas, on Prantsusmaa president Emmanuel Macron juhtinud süüdistusi Bideni IRA vastu, süüdistades Washingtoni „topeltstandardi” säilitamises energia ja kaubanduse vallas. Ta kutsus Euroopat üles vastama samaga, käivitades oma toetuskava, mistõttu USA kaubandusesindaja Katherine Tai külastas 31. oktoobril Prahas toimunud ELi kaubandusministrite kohtumist.

Kuid selle asemel, et püüda neid mööndustega meelitada, kutsus Tai neid Hiinale samaga vastama, jagades omalt poolt toetusi – eurooplased seda aga kuulda ei tahtnud.

Reedel toimuva kaubandusministrite kohtumise eel Politicoga rääkinud EL-i diplomaadi sõnul loodavad bloki liikmed endiselt, et Biden saadab IRA tagasi kongressile selle ulatuse muutmiseks, mis on aga USA ametnike sõnul sama tõenäoline kui tänupüha ärajätmine.

Tulemuseks on see, et Euroopa on nüüd tagasi tuttavas olukorras: räsitud, segaduses ja otsib vastust, kuid ei suuda sõnastada oma ühtset strateegiat Hiinaga võitlemiseks. Ja selle asemel, et saada sõja ajal Washingtonilt tuge, tunnevad nad, et USA on manööverdanud end ideaalsesse positsiooni, et investeeringud Euroopast välja imeda.

EL-i vastuse jooned IRA-le hakkasid kujunema käesoleva nädala alguses, kui Pariis ja Berliin – alles hiljuti pärast lahkhelisid leppinud – nõudsid ühiselt ELi kava kodumaise tööstuse subsideerimiseks.

Kuid see plaan on tõenäoliselt nädalate, isegi kuude kaugusel, et saada reaalsuseks. Ja isegi kui kõigil 27 ELi liikmesriigil õnnestub kokkulepe sõlmida, on nende juhtidel raske süstida sellesse peaaegu sama palju raha kui Washington on ette näinud, kuna enamik ELi riike on endiselt hädas kalli gaasiga, millest suure osa impordivad nad nüüd Texase vedelgaasi terminalidest.

Jällegi, Bideni Ameerika hoolitseb oma huvide eest, samal ajal kui ELi vasakpoolsed ägavad vastamata signaalide, solvavate tunnete ja ebaausate tavade pärast.

Euroopa jaoks on tragöödia see, et see toimub ajal, mil Atlandi-ülesed suhted peaksid olema kõigi aegade parimal tasemel. Bideni valimine, millele järgnesid sõda Ukrainas ja Washingtoni tohutu investeering NATO idatiiva tugevdamisse, pidid andma märku USA otsustavast naasmisest Euroopasse.

Kuid eurooplased avastasid nüüd, et Ukraina sõda on vaid üks tahk USA suuremast strateegilisest duellist Hiinaga, mis on alati ELi huvidest olulisem.

See kehtis Trumpi ajal ja jääb samaks ka tema järeltulija ajal. Erinevus on lihtsalt selles, et sõnum edastatakse erinevas stiilis.

Pikemas perspektiivis võib Bideni viisakas ükskõiksus osutuda isegi surmavamaks.

Kommentaarid
(Külastatud 837 korda, 1 külastust täna)