Soome asjatundja arvates võib Venemaa rünnata ka Soomet – käimas on geopoliitiline näljamäng

Soome asjatundja hinnangul võib Venemaa lähiaastatel rünnata ka Soomet. Õnneks aga peab Ukraina rahvas praegu Venemaaga kurnamissõda, tänu millele ostetakse teiste jaoks aega.

„Käimas on geopoliitiline näljamäng,” kirjutab värskes raamatus Mihin menet Suomi? (tõlkes: Kuhu lähed, Soome?) Soome Välispoliitika instituudi juht Mika Aaltola.

Aaltola kirjutas märtsikuus oma märkmetesse, et Ukraina kaotab selle sõja, aga teatud vastutegevus võib kesta veel aastaid. Aaltola hinnangul oleks Ukraina suutnud Vene väed peatada, aga seda alles Poola piiri ääres, vahendab Iltalehti.

Tegelikkuses oli Ukraina kaitse tugevam ja Venemaa võimekus ei vastanud kartustele. Hiljem märkis Aaltola, et sõda Venemaa vastu on ehk võimalik isegi võita.

Raamatust tuleb välja, kuidas Aaltola enda arvamused on aja jooksul muutunud. Raamat algab tähelepanekutega 2021. aasta suvel ja lõppeb 2022. aasta juuliga.

Sõda on karm hasartmäng ning pilt Venemaa võimsusest on aja jooksul muutunud. Kevadel arvas Aaltola, et Venemaa võib ka Soomet rünnata.

Aaltola hinnangul kujutab Venemaa endast Soome jaoks ohtu, kuna Venemaa tahab laieneda ja on agressiivne ja Soome asub kohe Venemaa kõrval. Näiteks Hitleri Saksamaa ei kõhelnud palju, kui Belgiasse sisse tungis.

Venemaa nõrgenemine ei muuda riiki Aaltola hinnangul samuti ohutumaks. Nõrgenenud Venemaa on nii sisemiselt kui väliselt üha ettearvamatum, märkis Aaltola 1. aprillil.

Võimu korraldust üritatakse muuta kord või paar saja aasta jooksul ning sellele võivad järgneda järgemööda mitmed sõjad.

Aaltola hinnangul pole maailm palju muutunud. Venemaa presidendi Vladimir Putini agressioonisõda on purustanud illusioonid püsivast rahust. See on iidne mäng, mis on teatud tehnoloogiliste muudatustega kohandatud meie aega, kirjutas Aaltola 15. märtsil.

Vene rünnak peatub, kui „jõud kohtub vastujõuga”, märgib Aaltola mitu korda.

Geopoliitika pole kuhugi kadunud. Lisaks suurele võimuvõitlusele näeb Aaltola geopoliitilises võitluses poliitiliste süsteemide – demokraatliku ja autoritaarse – võitluse elemente. Demokraatiate vahel valitseb rahu ja solidaarsus.

„Geopoliitiline näljamäng” annab diplomaatiale ruumi alles siis, kui olulisemad osalejad on üleväsinud ja üleveninud, hindab Aaltola. Venemaa pole oma sõjast veel väsinud.

Aaltola kirjutab tunnete alahindamisest. Tunded ulatuvad ka Putini poliitikasse. Putini poliitika ei ole pelgalt plaani kalkuleeritud elluviimine. Emotsionaalne seisund motiveerib Putinit vägivalda kasutama.

Vägivald on vaikne õudus ilma loogikata. See ei kõnele ja ei võimalda dialoogi, vaid hävitab, kirjutas Aaltola 19. märtsil. Ta mõtiskleb sõja hedonistliku olemuse üle.

Sõjas ei trotsita mitte ainult surma, vaid seal saab ka tappa, vägistada ja joovastavatel viisidel piinata, mille eest autasustatakse medalitega ja antakse koguni kiriku õnnistus. Jõhker sõda tekitab paraku elus olemise tunde, kirjutas Aaltola 10. juunil.

Kommentaarid
(Külastatud 1,165 korda, 1 külastust täna)